Euroopa poolt on väga selgelt öeldud välja eesmärk luua aastaks 2014 elektri siseturg, mis tähendab Euroopa Liidu aluspõhimõtte - kapitali, kaupade, teenuste ja tööjõu vaba liikumine laienemist ka elektrisektorile. Elektri müük võib olla piiriülene. Elektrituru avamise põhieesmärke on tuua turule rohkem omavahel konkureerivaid elektri müüjaid, mis annaks tarbijale ka elektri müüja reaalse valiku ning tagaks selle, et isegi tõusvate energiahindade maailmas hoiab tihe konkurents hindu kontrolli all. Sellise eesmärgi valguses tasuks tõsiselt mõelda, kas on mõtet jätta alles seni kehtinud elektri müüjaks saamise karmid eeldused.
Soomes näiteks ei ole elektri müüjale ei tegevusloa ega ärivormi suhtes mingeid nõudmisi ja elektri müüjaid tegutseb turul rohkelt ulatudes 70 ringi. Soome suhtumine vastab täielikult Euroopa elektri siseturu direktiivis toodud elektri müüja käsitlusele, mis lubab elektri müügiga tegeleda nii füüsilisel kui juriidilisel isikul. Samuti pannakse liikmesriikidele direktiivis südamele, et kui elektri müüja on ühes liikmesriigis juba läbinud elektri müüjaks saamise protseduuri, siis tuleks teises liikmesriigis tema staatust elektri müüjana ka tunnustada. Eesti kehtiv seadus seda aga ei võimalda, vaid kogu elektri müüjaks saamise teekond tuleb võtta ette algusest peale.
Kes võiks Eestis elektri müümisest lisaks tänastele elektri müüjatele veel huvitatud siis olla? Kindlasti vaatavad Eesti poole nii naaberriikides kui teistes Euroopa riikides tegutsevad elektri müüjad, kuid nende huvi võib kuni teise merekaabli valmimiseni 2014 jääda kesiseks ja kahaneda veelgi, kui selgub, et elektri müümiseks tuleb omada Eestis osaühingut või aktsiaseltsi, selle asemel, et piirduda elektri müüja Eesti filiaali loomisega. Elektri müügiga tegelemisest võivad Eestis huvitatud olla kohalikes kogukondades moodustatud energiaühistud, et ühiselt suuremat läbirääkimisjõudu omada ja parem hinnakokkulepe saavutada. Niisamuti võib elektri hajatootmise edasiarenemisel olla nii füüsilisest kui juriidilistest isikutest tootjatel soov hakata kohalikele ise omatoodetud elektrit müüma. Ka kinnisvarahaldurite/arendajatel võib mitmetele kinnistutele olla odavam elektrit sisse osta ja edasi müüa, kui igal kinnistuomanikul ise elektrit ostes.
Ainsaks riskiks, mida elektri müüjana tegutsemise piirangute kaotamine kaasa võib tuua, on müüja võimetus oma klientidele elektrit müüa. Selline risk, kus lepingupartner ei pruugi olla võimeline oma kohustusi täita, on aga tavapärane igas ärivaldkonnas. Elektri puhul on riskid maandatud sellega, et tarbijale müüb sellisel juhul elektrit võrguettevõtja, kelle võrguga ta elektripaigaldis ühendatud on.
Lõpuremargiks olgu mainitud, et artikli autor on artiklis sisalduva ettepaneku edastanud ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ning loodetavasti leiab ettepanek heakskiitu ning ka elektri müüjatele avaneb elektriturg.
Moonika Kukke
Energiaõiguse advokaatAdvokaadibüroo GLIMSTEDT
Autor: Advokaadibüroo GLIMSTEDT energia- ja keskkonnaõiguse blogi