2. märts 2012
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Avame elektrituru ka elektri müüjatele
Kõik me teame, et alates 1. jaanuarist 2013 saavad tarbijad hakata ostma elektrit müüjalt, kelle nad ise valinud on, kusjuures valikuks on ka see, kui jäädakse senisele elektri müüjale truuks. Kes aga on need, kelle hulgast seda õiget müüjat valida? Elektrituruseadus ütleb, et elektri müüjaks saab olla aktsiaselts või osaühing, kelle aktsia- või osakapitaliks on minimaalselt 31 950 eurot. Elektri müüjaks saamise eelduseks on see, et Konkurentsiamet väljastab tulevasele elektri müüjale tegevusloa, mille eest tuleb müüjal tasuda iga tegevusaasta eest riigilõivu veidi üle 600 euro. Elektri müüja peab olema kantud ka majandustegevuse registrisse. Sellised nõuded on Eestis täitnud praegu 36 jaotusvõrguettevõtjat ja 4 elektri müüjat.
Euroopa poolt on väga selgelt öeldud välja eesmärk luua aastaks 2014 elektri siseturg, mis tähendab Euroopa Liidu aluspõhimõtte - kapitali, kaupade, teenuste ja tööjõu vaba liikumine laienemist ka elektrisektorile. Elektri müük võib olla piiriülene. Elektrituru avamise põhieesmärke on tuua turule rohkem omavahel konkureerivaid elektri müüjaid, mis annaks tarbijale ka elektri müüja reaalse valiku ning tagaks selle, et isegi tõusvate energiahindade maailmas hoiab tihe konkurents hindu kontrolli all. Sellise eesmärgi valguses tasuks tõsiselt mõelda, kas on mõtet jätta alles seni kehtinud elektri müüjaks saamise karmid eeldused.
Soomes näiteks ei ole elektri müüjale ei tegevusloa ega ärivormi suhtes mingeid nõudmisi ja elektri müüjaid tegutseb turul rohkelt ulatudes 70 ringi. Soome suhtumine vastab täielikult Euroopa elektri siseturu direktiivis toodud elektri müüja käsitlusele, mis lubab elektri müügiga tegeleda nii füüsilisel kui juriidilisel isikul. Samuti pannakse liikmesriikidele direktiivis südamele, et kui elektri müüja on ühes liikmesriigis juba läbinud elektri müüjaks saamise protseduuri, siis tuleks teises liikmesriigis tema staatust elektri müüjana ka tunnustada. Eesti kehtiv seadus seda aga ei võimalda, vaid kogu elektri müüjaks saamise teekond tuleb võtta ette algusest peale.
Kes võiks Eestis elektri müümisest lisaks tänastele elektri müüjatele veel huvitatud siis olla? Kindlasti vaatavad Eesti poole nii naaberriikides kui teistes Euroopa riikides tegutsevad elektri müüjad, kuid nende huvi võib kuni teise merekaabli valmimiseni 2014 jääda kesiseks ja kahaneda veelgi, kui selgub, et elektri müümiseks tuleb omada Eestis osaühingut või aktsiaseltsi, selle asemel, et piirduda elektri müüja Eesti filiaali loomisega. Elektri müügiga tegelemisest võivad Eestis huvitatud olla kohalikes kogukondades moodustatud energiaühistud, et ühiselt suuremat läbirääkimisjõudu omada ja parem hinnakokkulepe saavutada. Niisamuti võib elektri hajatootmise edasiarenemisel olla nii füüsilisest kui juriidilistest isikutest tootjatel soov hakata kohalikele ise omatoodetud elektrit müüma. Ka kinnisvarahaldurite/arendajatel võib mitmetele kinnistutele olla odavam elektrit sisse osta ja edasi müüa, kui igal kinnistuomanikul ise elektrit ostes.
Ainsaks riskiks, mida elektri müüjana tegutsemise piirangute kaotamine kaasa võib tuua, on müüja võimetus oma klientidele elektrit müüa. Selline risk, kus lepingupartner ei pruugi olla võimeline oma kohustusi täita, on aga tavapärane igas ärivaldkonnas. Elektri puhul on riskid maandatud sellega, et tarbijale müüb sellisel juhul elektrit võrguettevõtja, kelle võrguga ta elektripaigaldis ühendatud on.
Lõpuremargiks olgu mainitud, et artikli autor on artiklis sisalduva ettepaneku edastanud ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ning loodetavasti leiab ettepanek heakskiitu ning ka elektri müüjatele avaneb elektriturg.
Moonika Kukke
Energiaõiguse advokaatAdvokaadibüroo GLIMSTEDT
Autor: Advokaadibüroo GLIMSTEDT energia- ja keskkonnaõiguse blogi
Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!