Autor: Tööstusuudised.ee • 24. oktoober 2019

Swedbank: Investeeringute edasilükkamine ohustab ettevõtete jätkusuutlikkust

Raul Kirsimäe
Foto: Eiko Kink
Swedbank viis läbi ligi 150 Eestis tegutseva tööstusettevõtte finantsandmete analüüsi, et selgitada kasvavate tööjõukulude mõju ettevõtete finantstulemustele ja ärimudelite jätkusuutlikkusele. Tööstus on Eesti kõige suurem majandussektor ja suurim tööandja ning annab enam kui 70% läbi kaupade ekspordi riiki tulevast rahast.

Värske analüüsi kohaselt on tänu jätkuvale tööjõukulude kasvule lähima kolme aasta vaates ca 50% Eesti tööstusettevõtetest haavatavad. Kiire palgakasvu jätkudes võib nende ettevõtete intressi-, maksude ja amortisatsioonieelne kasumimarginaal langeda alla 2%, mis on kriitiliselt madal. Kui investeeringuid edasi lükata ning turukonjunktuur ei parane, mahud ja hinnad ei kasva, langeb ettevõtete investeerimisvõimekus tasemele, kust on raskem ka uusi investeeringuid finantseerida. Samuti halveneb investeeringute edasilükkamisel ettevõtte võimekus suurenevas hinnakonkurentsis toime tulla.

„Tööstuse käekäik on Eesti majandusele väga tähtis. Just tänasel hetkel on äärmiselt vajalik ettevõtete ja riigi koostöös aidata kiirendada tehnoloogilise muutuse elluviimist meie kõige olulisemas majandussektoris- nii uute kui olemasolevate meetmetega. Kahe-kolme aasta pärast võib olla liiga hilja,“ ütles tööstusettevõtete osakonna juhataja Raul Kirsimäe. „Kõrge tööjõukulude osakaaluga (üle 20% käibest) ettevõtted peaksid turumuutustele reageerima koheselt, sest juba paari aasta pärast on investeerimisvõimekus märgatavalt madalam ja konkurentsipositsioon halvenenud. Investeeringute elluviimist toetavad täna nii langenud tehnoloogia hinnad, robotite kasutusvõimaluste laienemine ja digitaalsete lahenduste kättesaadavus,“ lisas Kirsimäe.

Kui viimase kolme aasta vaates on keskmine palgatõus Euroopas olnud 2-3 % juures, siis Eesti tööstuses on need numbrid püsinud 6-8% juures. Siiani on lisaks ettevõtjate nutikusele abi olnud kiirest käibekasvust ja soodsast olukorrast eksporditurgudel. Kiire palgakasvu negatiivne mõju on suurim ehitusmaterjalide tööstuses ja ka muudes töötleva tööstuse harudes, sh tekstiil -ja mööblitööstuses.

Kirsimäe sõnul tähendab ettevõtjale kiire palkade kasvutempo vajadust suurendada investeeringuid efektiivsuse tõstmisesse ( automatiseerimine, digitaliseerimine, robotid) ja toodete või kaubamärgi arendusse, et saaks Eestis toodetud kvaliteetsete toodete eest paremat hinda küsida.

Statistika näitab, et täna jääme Euroopa keskmisele alla ka digitehnoloogia kasutamisel ettevõtetes, lisaks on Eestis võrreldes Euroopa keskmisega kasutusel kümme korda vähem roboteid töötajate arvu kohta.

Lisaks nähtus analüüsist, et ettevõtete kasumimarginaal, kes on viimase nelja aasta jooksul aktiivsemalt investeerinud, on osades sektorites kuni kaheksa korda kõrgem võrdluses vähem investeeringuid teinud ettevõtetega.

„Aeg ärimudelite muutuseks on küps ning kapitalimahukamad ettevõtted suudavad ka rahvusvahelises konkurentsis paremini toime tulla,“ toonitas Raul Kirsimäe.

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077