Autor: Gerli Ramler, Äripäeva kaasautor • 21. august 2019

“Julged otsused investeerida tootmismahu suurendamisse, töötajatesse ning panustada tugevalt uutele eksportturgudele, on ära tasunud,” nentis eelnenud aasta 9. kohalt mullu esimesele kohale pürginud Pühaste Pruulikoja asutaja ja kõneisik Eero Mander, lisades, et eelmise aasta heade majandustulemuste taga on käsitööõlletarbijate tänuavaldus pruulmeistrite väga heale tööle.

Tema sõnul on väiketootjad toonud toiduainetööstusesse oma toodanguga uue normaalsuse ning need, kes hoolivad, mida tarbivad, saavad selleks vähemalt võimaluse. “Käsitöö, mahe, naturaalne ja looduslik, lisaaineteta ning öko on just need märksõnad ja põhimõtted, mis on väiketootjatele omased. Järjest rohkem näeme samu märksõnu ka suurtootjate siltidel. Tundub, et väiketootjad mõjutavad suurkontserne oma turuosa hoidmise või tagasivõitmise nimel pingutama. Vastutustundliku mahult maitsele mõtlemise juurutamine ja mitte kasti, kohvri, resti või aluse kaupa tarbimine – see on väikepruulijate suurim soov.”

Joogitootjate TOP15

1. Pühaste Pruulikoda OÜ

2. Peenjoogivabrik Nudist OÜ

3. Värska Vesi AS

4. Verska Mineraalvee OÜ

5. Punch Drinks OÜ

6.-7. Saku Läte OÜ

6.-7. Saaremaa Vesi OÜ

8. Hopster OÜ

9. A. Le Coq AS

10. Öun Drinks OÜ

11. Saku Õlletehase AS

12. Liviko AS

13. Jaanihanso OÜ

14. Käbliku Pruulikoda OÜ

15. Karme OÜ

Täispika tabeliga saate tutvuda Äripäevas.

Mander möönab, et poliitiline keskkond mõjutab kogu alkoholiturgu oma aktsiisipoliitika ebakindlusega – täna langetame alkoholiaktsiisi, homme tõstame. Samas on tema sõnul selge see, et järgmine samm on alkoholiaktsiisi tõstmine. Enamik väikepruulijaid on siiani kõik aktsiisitõusud alla neelanud omavahendite arvelt ja erinevalt suurtootjatest pole toote hinda tõstetud.

Ebavõrdsus teiste riikidega võrreldes

“Teiseks ja olulisemaks on aktsiisisoodustus väiketootjale ning selle piirmäär. Kui täna on see Eestis 600 000 liitrit ehk 6000 hektoliitrit õlut aastas, siis näiteks Lätis viis miljonit liitrit ja Soomes suisa 10 miljonit liitrit.

Aktsiisisoodustuse olukord on absurdne,” kirjeldab Mander. Näiteks Eesti suurim väiketootja Põhjala pruulikoda, kes julges investeerida tootmismahu suurendamisse, on nüüd seaduse silmis suurtootja ning samal pulgal välismaiste suurkontsernidega nagu Olvi ehk A. Le Coq või Carlsberg ehk Saku, pruulides samal ajal vaid mikroosakese suurkontsernide tootmismahust. Paraku see teadmine vasardab kuklas ja paneb uute investeeringute kohale küsimärgi, kuigi tänavu on jätkatud investeeringuid tootmismahu suurendamisse, avades partneritega õllerestorani Tallinnas Telliskivi tänaval. Samuti tegeletakse aktiivselt uutele turgudele sisenemisega.

Käsitööõlu liigub alumiiniumpurki pakendamise suunas ja konkurentsis püsimiseks peab Pühaste Pruulikodagi samas suunas liikuma. Purgi eeliseks on õlle parim säilivus – UV-kiirgus on käsitööõlle vaenlane –, madalamad transpordikulud ning keskkonnasõbralikkus, kuna enamik alumiiniumpakenditest taaskäideldakse metalliks. Seega ettevõtte järgmised suuremad investeeringud on suunatud toomise tõhustamise ning purgiliini soetamise suunal.

Pane tähele!

Edukate auhinnagala

Kõiki Äripäeva TOPe koondav Eesti edukate ettevõtete TOP100 ilmub 29. novembril 2019.

Enne seda, 28. novembril toimub Lutheri Masinasaalis võitjate pidulik auhinnagala.

Infot näete ja registreerida saate siin.

NB! Avalikus müügis on vaid loetud piletid.

Rääkides seejuures pakendiaktsiisist, on Manderi sõnul 2005. aastal ellu kutsutud tootjavastutusorganisatsioon Eesti Pandipakend teinud head tööd, et pudel ja purk leiaks erinevalt naabrist Lätist tee metsaaluse asemel pakendikonteinerisse või -automaati. “Kuna Eestis õlletaarat turule laskva ettevõtte ainuke võimalus on liituda Eesti Pandipakendi hallatava pakendiettevõtja kontseptsiooniga, siis tegu on sisuliselt monopoliga, kus üks äriettevõte kirjutab teistele ette reeglid, mille järgi tuleb tantsida. Teisisõnu on monarh hea vaid seni, kuni ta ei muutu türanniks. Peame takistuseks jäikasid tingimusi koostöös Eesti Pandipakendiga – väga agiilsel turul, kus teatud margid peaksid tarbijani jõudma päevadega, takerduvad need siiski pakendiettevõtte bürokraatia taha.”

Tõusev trend on Mandeli sõnul alkoholivabade õllede tootmine ning seegi on Pühaste Pruulikoja tulevikuplaanides.

Nudisti edu taga on populaarne vahuvein

Esmakordselt joogitootjate TOPi sisenenud ja koheselt teise koha saavutanud Peenjoogivabrik Nudist OÜ kaasasutaja ja tegevjuht Mihkel Männik peab edu põhjuseks teiste joogitootjatega sarnaselt esmalt muidugi suurepärast ilma. “Sellele lisaks meie kõige tuntuma vahuveini, Rabarbra, suuremate partiide valmimine ja saadavuse hüppeline kasv eelmise suve alguses. Suve eel õnnetus meie meeskonnal meie edasimüüjate arvu hüppeliselt kasvatada ning ühtäkki oli meil palju Rabarbrat, ta oli laialdaselt saadaval ja ilm soosis. Hea töö ja õnn käsikäes. Meie jaoks realiseerus eelmine aasta juba 2017. aastal esitletud toote loodetud potentsiaal.”

Rääkides Eesti joogiturust lööb Männiku sõnul esimesena pähe alkoholivaba õlu. “Kitsamalt väikestele joogitootjatele mõeldes võin sisetunde pealt ainult oletada, et eelmine aasta oli väikestele joogitootjatele, välja arvatud käsitööõlletootjad, kelle läbimurre toimus juba mõni aasta varem, kindlasti positiivses mõttes murdeline. Suurepärase ilmaga suvi ja sellest rõõmu tundvad tarbijad lõid soodsa pinnase tarbijaskonna hüppeliseks kasvatamiseks, aga mis vast kõige tähtsam – enda toote tõestamiseks suurematele jaekettidele. Jaeketid on käesolevaks suveks enda sortimenti võtnud rekordiliselt suure valiku kohalike väiketootjate toodangut, mille lisamisse suhtusid nad mõni aasta tagasi kindlasti oluliselt skeptilisemalt.”

Nudisti eestvedajad usuvad, et aktsiiside tõusmine mõjutas ja mõjutaks neid ka edaspidi positiivselt, samas kui langetamine soosib ennekõike soodsama alkoholi tarbimist. “Uued alkoholireklaami piirangud igal juhul raskendavad meie elu, aga põhimõtteliselt mõistame nende vajalikkust. Tõde on, et meid võib leida sotsiaalmeedias sel teemal natuke pilamas, aga selle taga ei ole peale huumori mingit tõsisemat agendat. Meil on muutustest hoolimata õnnestunud viimastel aastatel järjepidevalt kasvada ja keskendume mistahes suunas lobitöö asemel ka edaspidi enda toodetele ja tarbijatele,” nendib Männik.

Ta lisan, et üks põhimõte on neil veel: “Oleme esimesest tegevusaastast alates vältinud ühekordsete plastiktopside kasutamist ja tervitame peagi jõustuvat kasutamise keeldu. Selle kõrval on rõõm on näha, et ka Eestisse hakkab jõudma mujal Euroopas juba rohkem levinud praktika, kus Horeca sektor kasutab klaastaara asemel võimalikult palju bag-in-box’i või vaate õlle kõrval ka veini, vahuveini ja võimalik, et varsti ka mõne alkoholivaba joogi pakkumiseks.”

Pilk on uute turgude poole

2019. aasta on läinud aga keerukamalt kui eelnenud, sest pakkumine ja konkurents nii kohalike kui imporditud puuviljavahuveinide segmendis on hüppeliselt kasvanud. Eelmine aasta võidetud turuosa ja müügimahu hoidmine on juba väljakutse.

Männiku sõnul on kohalik kasvupotentsiaal seotud turul väga tugevalt kanda kinnitanud viinamarjavahuveini kaubamärkidelt turuosa endale saamisega. Ehk õnnestub siiski ka veel see aasta Eestis kasvada, aga eelkõige seoses Soome turule sisenemisega seotud kuludega ei õnnestu kindlasti viimaste aastate silmapaistvat kõrget kasumimarginaali hoida. Täna prognoosivad ettevõtte asutajad, et Soome suunal tehtavad investeeringud ja töö tasuvad ennast ära 2–3 aasta jooksul.

“2019. aasta on aga igal juhul murdeline, kuna kaasasime suve alguses järjekorras teise investeeringu, seekord ühisrahastusplatvormi Funderbeam vahendusel. Meil on hetkel suurusjärguliselt 350 osanikku või investorit ning paistab, et see number igapäevaselt veel kasvab. Nimelt Funderbeam­ võimaldab meie uutel investoritel enda investeeringuid jooksvalt müüa ning meisse veel mitte investeerinud isikutel meisse investeerida,” selgitab Männik, lisades, et sellega kaasneb senisest tihedam ja täpsem avalik raporteerimise kohustus, mille kohta on veel vara öelda, et kas see on positiivne distsiplineerija või igapäevast äritegevust mõnevõrra pärssiv asjaolu.

Peenjoogivabrik Nudist annab endale aru, et senise edu oluline komponent on heal järjel majandus ja muretud tarbijad. Kuna need eeldused ei ole igavesti täidetud, püütakse hoiduda suurematest investeeringutest tootmisesse, millega võetaks paratamatult suuremad kohustused ja püsikulud. Selle asemel investeeritakse uutele turgudele sisenemisse.

Põhiliselt mineraalvett ja allikavett tootva ning realiseeriva Värska Vesi ASi juhatuse esimees Urmas Jõgeva möönab, et eelmise aasta tulemustega võis jääda rahule ning hea kogemus tulenes mitmelt poolt. “Esmalt müügist, milles suutsime konkurentsitihedal turul kasvatada Värska Originaali ja teise omatoodete turuosa, samuti suutsime kasvatada ekspordimahte. Ka oli Eesti veeturg eelmine aasta kasvus, mis aitas kasvule kaasa. Veeturu kasvu soodustas tarbijate suurenev loodusliku mineraalvee eelistamine ning tavapärasest soojem suvi. Teisalt, tänu aasta alguses teostatud uutele investeeringutele tootmisprotsessi suurenes tootmise väljalase ning saime ka efektiivsust protsesside automatiseerimisest. Loomulikult on oluline osa heade tulemuste saavutamisel tublidel töötajatel.”

Teadlikkus tervislikkusest paraneb

Jõgeva sõnul on tarbijate teadlikkus tervislikust toitumisest pidevalt paranenud. Sellega seoses on ka loodusliku mineraalvee eelistamine joogivalikus muutunud üha populaarsemaks ning väheneb suhkru sisaldusega jookide tarbimine. Samas mõjutab ettevõtet ka poliitiline keskkond ja seda vahel ka ootamatult, näiteks alkoholiaktsiisi tõstmise tagajärjel suurenes veetootjate jaoks kulu pandipakendi süsteemi mitmekordselt, kuna kukkus Eestis müüdav taara maht. Vahepeal oli valitsuse laual ka pakendiaktsiisi eelnõu, mille rakendamine seadusena tähendaks joogitootjatele sisuliselt topeltmaksustamist, kuna erinevalt muudest sektoritest tasuvad joogitootjad ka pandipakendi süsteemi käigushoidmiseks teenustasu, tagamaks kõrge pakendi taaskasutuse.

Jõgeva hinnangul seda täiendava aktsiisiga maksustada ei oleks õiglane, sest pakendiaktsiisi kehtestamine eelnõu kujul tähendaks tarbijatele hinnatõusu ja seaks Eestis tootmist omavad joogitootmised ebavõrdsesse seisu konkurentidega väljastpoolt. Samas liigub ligi 90% Eestis müüdavast taarast läbi Eesti pandipakendi süsteemi tagasi taaskasutusse. Selle süsteemi ja kõrge tagastusmääraga on Eesti eeskujuks paljudele riikidele, kuid süsteemi käigushoidmine nõuab panustamist ka kohalikelt joogitootjatelt.