Autorid: Meelika Sander-Sõrmus, Metsamajandusuudised.ee • 19. august 2019

Graanul Invest on Eesti erakapitalil põhinev ettevõtete grupp, mille peamised kolm tegevusvaldkonda on puidugraanulite tootmine ja müük, biomassist elektri- ja soojusenergia koostootmine ja metsamajandus.

Graanul Invest ASi juhatuse esimees Raul Kirjanen peab 2018. aastat nende ettevõttele suhteliselt tavaliseks. Numbrid räägivad aga hoopis seda, et kontserni müügitulu ja kasum olid paremad tunamullusest aastast - müügitulu küündis 300,6 miljoni euroni ja ettevõtte puhaskasum oli 51,2 miljonit eurot.

„2018. aasta oli tegelikult meie jaoks tavaline aasta. Suure vahe eelmise aastaga võrreldes tekitas 2017. aastal maha kantud Belgia projekti negatiivne mõju majandustulemustele ning 2018. aasta metsamaa ümberhindlus tütarfirmas Roger Puidus, mis oli positiivne - ehk 2017. aastal eelmainituga seonduvalt kasum oluliselt vähenes ja 2018. aastal suurenes,“ selgitas Kirjanen tausta ja lisas, et möödunud majandusaasta algas neile tegelikult väga raskelt ja kogu 2018. aasta jooksul olid tooraine hinnad töötleja jaoks väga kallid. „Metsasektor võitis sellest ja pelletitootmine kaotas. Nii 2017, kui ka 2018, on seoses tooraine turu probleemidega kasutamata jäänud ka üle 20% meie tootmispotentsiaalist. Õnneks käesoleva aasta esimene pool on seni läinud hästi.“

Graanul Investi põhiärid on peaaegu täies mahus ekspordile suunatud ja küsimusele, mis on need tegurid, mis ettevõtte edu kõige enam pärsivad, vastas Kirjanen, et kahjulikult mõjuvad kõik administratiivsed maksumuudatused, mis tõstavad sisendhindu, sest need vähendavad rahvusvahelist konkurentsivõimet. Ta lisas, et sellel aastal on jätkunud madalakvaliteedilise puidu hinnatõus, mis on tootja jaoks probleem, aga niikaua kui see liigub turuga koos, saadakse hakkama. „Tööjõukulude kallinemine on samuti tuntav, aga kuna oleme väga suures osas automatiseeritud, siis tööjõukulude osakaal ei ole väga suur. Kindlasti muutub üha olulisemaks spetsialistide palkamine maapiirkondades. Kuna Eesti Vabariigil puudub regionaalpoliitika kui selline, siis ma arvan, et spetsialistide palkamine väljaspool suuremaid asulaid hakkab kogu väljaspool Harjumaad tegutsevat ettevõtlussektorit olulises mahus piirama,“ tõi ta välja veel ühe probleemi.

Ettevõtja selgitas, et kuna nende tootmismahud on päris suured, siis vajatakse stabiilsust müügiturgudel ja stabiilsuse tagavad rahvusvaheliste suurettevõtetega sõlmitud pikaajalised lepingud.

Graanul Investi majandusaasta aruandes näiteks mainitakse, et rahvusvaheliselt kasvab graanulite eksport Jaapani turule, ka siin on taga toimivad lepingud ja Jaapani energiapoliitika tugi. „Jaapan on Eestile energiapoliitiliselt täiesti vastupidine riik. Peale Fukushima katastroofi arutati pea viis aastat kuidas energiasektor peaks välja nägema aastaks 2040 (just nimelt 2040, mitte 2020) ja eesmärgiks võeti oluliselt vähendada süsiniku emiteerimist. Kuna poliitiliselt tuumajaamad ei ole praegu Jaapanis lahendus ja ruumi on taastuvenergia tootmiseks vähe, siis otsustati ka, et teatud hulk energiat tuleks toota biomassist. Pelletid on jällegi üks osa sellest, põletatakse piirkonna põllumajanduse ja puidutööstuse jääke. Kindlasti saab tulevikus üheks olulisemaks biomassiks mida energiasektoris kasutama hakatakse merevees kasvav biomass, näiteks vetikad,“ ütles Kirjanen.

Katsetehase rajamine toimub koostöös kohalikega

Graanul Investi uue puitu väärindava demotehase rajamine Imaverre liigub plaanipäraselt, ilma suurema poleemika ja kärata. Küsimusele, kuidas see neil nii on läinud, sõnas Kirjanen, et selleks, et asjad sujuks tuleb teha koostööd kohalikega. Demotehase rajamise mõtte tekkimisel kutsusid nad valla inimesed tehasesse ja rääkisid plaanidest täpsemalt. Ka on rajatav tehas muidugi ise väike ja tema mõju ei ole keskkonna mõttes oluline. Ühe plussina tõi Kirjanen välja ka selle, et nad on Imaveres toimetanud juba 15 aastat ja tuntud seal piirkonna olulise tööandjana. Ka tänaseks on nad tööjõu värbamisega alustanud, kerge see polevat, aga tehase esimeses etapis on vaja kümmet spetsialisti ja need loodetakse ikka leida.

„Demotehasega oleme täna küll kaks kuud esialgsest graafikust maas, aga samas on palju tööd ära tehtud juba ka jätkutegevuste jaoks, kui protsessi esimene osa, ehk fraktsioneerimine, on tööle saanud. Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis esimese osa tulemused peaks olema 2020. aasta esimese kvartali lõpuks mingil kujul olemas. Kui nii läheb, siis jõuame esimeste reaalsete toodeteni vast 2021. aasta lõpuks,“ rääkis Kirjanen.

Rajatava demotehase projekt sai teadusrahastust 20,96 miljonit eurot. Kirjanen rõhutas selle teema juures, et Euroopa Liidu toetus on kogu selle teema arendamisega tegeleva konsortsiumi peale kokku. „Meie tehase osa on sellest suurusjärgus 10 miljonit ja meie enda investeering uude tehasesse on suurusjärgus 40 miljonit, kui kogu demotehase projekti kokku vaadata. Ma arvan, et erinevate biomaterjalide kasutusvõimalused on sisuliselt piiramatud, me ise proovime rõhku panna arendustele, mis looks mitte niivõrd naftale alternatiivi vaid uusi materjale, mis annaksid keskkonna mõttes ka olulist kokkuhoidu,“ täpsustas ta.

Loe täismahus artiklit, kus Raul Kirjanen ütleb välja oma arvamuse energiapoliitika ja metsanduse osas, Äripäeva teemaveebist Metsamajandusuudised.ee.