"Uue tehnoloogia juurutamise ja nõudluse kasvu poolt põhjustatud fundamentaalsel muutusel on oluline mõju tööjõule. Selleks, et nende muutustega paremini kohaneda, peavad tarneahelajuhid esmalt vähendama sisemist funktsionaalset eraldatust ehk n-ö silomõtlemist, mida esineb enamikes äriorganisatsioonides," vastas konverentsi peaesineja Omera Khan küsimusele, mida toob tulevik tarneahelajuhtidele ja millega tuleb tulevikus seoses muutustega kindlasti arvesse võtta.
"Teabe vahetamise ja koostöö soodustamine suurendab tarneahelate vastupidavust ja tõhustab nende koordineerimist," lisas Khan.
Teiseks tuleks tarneahela professori sõnul tarneahelajuhtidel analüüsida, milliseid tarneahela komponente saab optimeerida või asendada näiteks lisanduva tootmise (additive manufacturing) kasutuselevõtmisega ning mis valdkondades on vaja kohandada sisendeid, omandada uusi teadmisi ja töövõtteid ehk „unustama õpitu ja ümber õppima“.
"Juhid peavad olema valmis selleks, et koos uue tehnoloogia kasutuselevõtuga peavad nad kohandama ka oma oskusi. Organisatsioonid peaksid ennekõike andma töötajatele uusi oskusi ja neid hoidma, mitte suurendama automatiseerimist," jätkas Khan.
Ta lisas, et seejuures ei mõelda automatiseerimine all ilmtingimata töötajate asendamist robotitega, vaid olemasoleva tööjõu koolitamist nii, et omandatakse oskused ja teadmised, mis ühilduvad uute tehnoloogiaga. "Lisaks on oluline personalipoliitika ja programmide abil leida parim viis, kuidas korraldada inimeste ja robotite koostööd."
NB! Tarneahela professor ja riskiekspert Omera Khan esineb 21.-22. märtsil toimuval Pärnu Tarneahelakonverentsil 2019 "Hoogne teekond", kus kõneleb teemal "Konkurents kiirteel: kiirus või paindlikkus konkureerivas maailmas".
Rahvusvaheliselt tunnustatud Omera Khan on kirglik õpetaja ja ekspert, kes on rahvusvahelistel konverentsidel tihti peaesineja. Ta on inspireeriv visionäär, kes suudab ka keerulised teemad selgelt kuulajani tuua. Tänavu astub Khan peaesinejana lavale ka Pärnus.