Autor: Tööstusuudised.ee • 2. august 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Pidevate muudatuste vähendamiseks tuleb määratleda ajalised piirid, millest alates teatud muudatused on n-ö lukus, soovitatakse Äripäeva tootmise juhtimise teabevara äsja lisandunud peatükis. Muudatus tootmisplaanis tootmispäeva või vahetuse keskel on ressursse sööv ja nõuab sageli tootmisjuhi sekkumist.

Näiteks selgus ühes tekstiilitööstuses, et kiirtellimuste samal päeval tootmisse võtmine polnud vajalik, neid saadi edukalt täita järgmise päeva jooksul, st õnnestus külmutada üks päev tootmisplaanis. Näiteks autotööstuses lähevad muudatused lukku etapiviisiliselt, tulenevalt tarnijate reageerimiskiirusest – viimase valikuna läheb lukku auto värv, kuna seda on võimalik muuta veel kaks nädalat enne tootmise alustamist.

Lendav start järgmisse päeva

Kui tootmisjuht soovib aega säästa, siis tuleks järgmise päeva või vahetuse töö korraldada nii, et töötajad saavad kohe alustada tootliku tööga. Korralda töökohtadele materjalid, joonised ja tööriistad ning päevaplaanid. 

Tuleb määrata kindlad reeglid, kuidas tootmispäeva alustamise käigus tekkivad probleemid lahendatakse: millised probleemid lahendab töötaja ise, millised meeskonna juht, millised meister ja millised tootmisjuht. Sel viisil jääb ära probleemide asjatu delegeerimine ülemustele.

Äripäeva tootmise juhtimise teabevarasse lisandus uus peatükk "12 praktikat, mis aitavad tootmisjuhi aega säästa", mille kohta leiad täpsemat infot SIIT.