8. mai 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ärimudelid muutuvad

EstPak tegi hiljuti 2 miljoni euro suuruse investeeringu Starlinger rPET tootmisliini. Fotol tegevjuht Marek Harjak.
Foto: Andras Kralla
Tööstusettevõtted on keerulise tööjõuturu tingimustes tulnud toime kiire palgakasvuga, kuid palgakasv tuleb viimastel aastatel kasumlikkuse arvelt – selle trendi jätkumine seab ohtu ärimudelid, kirjutab Swedbanki tööstusosakonna juht Raul Kirsimäe.

Tööstus on Eesti suurim majandussektor, mis annab tööd 125 000 eestimaalasele ning toob riiki üle 60% ekspordirahast. Soovides uurida selle sektori käekäiku ja väljavaateid, viis Swedbank juba seitsmendat aastat läbi Eesti tööstusettevõtete uuringu. Tänavu osales uuringus 305 tööstusettevõtet kogukäibega 3,2 miljardit eurot.

Statistikas avaneb kena pilt

Eesti tööstustoodangu mahud on liikunud rekordilistele kõrgustele. Viimase kaheksa aasta kokkuvõttes on Euroopas vaid kolm riiki – Iirimaa, Rumeenia ja Slovakkia –, kus tootmismahtude kasv ületab Eesti tulemust.

Ka Eesti ekspordigeograafia on laienemas. Kui Soomet ja Rootsit peavad paljud ettevõtjad juba koduturuks, siis statistika näitab, et Saksamaa on tõusnud sihtturgude võrdluses kolmandale kohale. Eksportööri rõõmustab kindlasti ka see, et kõikidel meile olulistel sihtturgudel on majandus kasvamas ning võimalused müügi suurendamiseks on head.

Ohutuled

On mõned indikaatorid, kus foorituli roheliselt ei kuma. Meie ettevõtjad on keerulise tööjõuturu tingimustes tulnud toime 6–7protsendilise palgakasvuga. Viimastel aastatel tuleb aga palgakasv ettevõtete kasumlikkuse arvelt – selle trendi jätkumine tähendab ohtu olemasolevatele ärimudelitele.

Oleme lisandväärtusega ühe töötaja kohta Euroopa 28 riigi seas 23. kohal. Edestame küll Lätit, aga jääme näiteks Leedust oluliselt maha. Lisandväärtuse (ehk lihtsustatult ettevõtete kasumid, töötajate palgad ning maksud) kasvatamiseks on mitmeid võimalusi.

Ühelt poolt tegelevad ettevõtted pidevalt oma sisemise efektiivsusega, olulisteks märksõnadeks on automatiseerimine ja digitaliseerimine. Ometi selgub, et jääme siin Euroopa keskmisest kaugele maha. Kui avaliku sektori digilahendustega oleme Euroopas esirinnas, siis ettevõtete puhul avaneb teistsugune pilt. Euroopa komisjoni koostatava DESI indeksi (digitaaltehnoloogia kasutamise uuring) põhjal on Eesti ettevõtted Euroopas 23.–25. kohal, mis puudutab ERP-süsteeme, RFID tehnoloogiat (toodete märgistamine) ning sotsiaalmeedia võimalusi.

Teine tee ettevõtte lisandväärtuse kasvatamiseks on arendustöö, et luua uusi ja arendada olemasolevaid tooteid ja teenuseid, mille eest kliendid oleksid valmis kõrgemat hinda maksma. Hea näide siin on Cleveroni pakiautomaadid, mida ka konkurendid Hiinast on juba proovinud kopeerida.

Eesti kulutab teadus- ja arendustegevusse 1,3% SKPst. Euroopas on selle näitaja keskmine tase 2% ja Põhjamaades 3%. Võrreldes riikide teadus- ja arendustegevuse kulutusi majanduses loodava lisandväärtusega, näeme, et kulutused teadus-arendustööle on otseses seoses lisandväärtuse kasvuga.

Mida arvavad ettevõtjad ise?

Swedbanki selleaastase tööstusettevõtete uuringu tulemused näitavad, et ootused alanud aastale on positiivsed – 84% ettevõtetest prognoosib kasumlikkuse suurenemist või samaks jäämist. Käibe kasvu kavandab seitse ettevõtet kümnest.

Käibe kasvu mõjutab olulisel määral eksport. Eelmisel aastal tõusis Soome taas meie olulisimaks ekspordipartneriks, kuid ettevõtted vaatavad aktiivselt ka uute turgude suunas. Uue turuna on enim fookuses Rootsi 39% ja Norra 25% ettevõtetest. Saksamaale plaanib oma toodetega siseneda pea veerand uuringus osalenud ettevõtetest. Samuti on märgatavalt kasvanud huvi ka Lätti ja Leetu eksportimise vastu.

Tööjõunappus teeb muret

Olukorras, kus kolmandik ettevõtetest plaanib töötajate arvu suurendada, piirab enam kui poolte tööstusettevõtete arengut paraku aga tööjõupuudus. Seejuures tunnevad ettevõtted puudust eeskätt just spetsialistidest.

Ühe lahendusena nähakse välistööjõudu, mille kasutamise osakaal on Eesti ettevõtetes kasvanud. Välistööjõudu kasutavates ettevõtetes on see 4,6% (eelmine aasta 2,8%). Kasvava tööjõunappuse tõttu on ettevõtted tõstmas töötasusid, keskmisena plaanitakse palkasid tõsta 4,9%.

Investeeringud on olulised

Kui tööstuses keskmisena kasvavad investeeringud 9%, siis senisest suuremaid kulutusi plaanivad just väikeettevõtted (+17%). Enim on investeeringute fookuses efektiivsuse kasvatamine (59%) ja tootearendus (20%). Peamiseks investeeringuid tagasihoidvaks teguriks on ebakindlus majanduskeskkonna suhtes, mida nimetas 42% investeeringute langemist prognoosivatest ettevõtetest.

Tootearendust ja efektiivsust edendavate investeeringutega viivitamine on samas ettevõtetele ohukoht. Tõusvad kulud ja konkurents vähendavad investeerimisvõimekust ning seetõttu on oluline tulemuslikkust tõstvaid investeeringuid mitte edasi lükata. Meie sihtturgude majandus näitab positiivset pilti ning pangalaenu intressimäärad on jätkuvalt madalal. See lühendab projektide tasuvusaegasid.

Kui täna peavad ettevõtted olulisemaks konkurentsieeliseks paindlikkust, häid kliendisuhteid ja kiirust, siis viie aasta perspektiivis tõuseb esile unikaalse toote olemasolu ja efektiivsus. Seetõttu tähtsustatakse ka automatiseerimist ja digitaliseerimist, mis on ühtviisi fookuses kõikidel tööstusharudel.

Koostöö teadlastega napp

Koostöö teadusasutustega on suurenenud, see kogemus on olemas enam kui veerandil tööstusettevõtetest. Samas hinnati koostööd teadusasutuste ja koolidega vaid keskmiselt oluliseks – 5,9 palli 10-palli skaalal. Vastajad märkisid, et koostööd on piiranud kohati liiga akadeemiline lähenemine ja ettevõtetele vajalike kompetentside puudumine Eestis. Teadus-asutuste ja koolidega koostöökogemust omavad ettevõtjad hindasid koostööd märgatavalt olulisemaks – 7,4 palli – võrreldes nendega, kel seda kogemust ei ole.

Tihti on ettevõtjal küsimus, kuhu oma uudse ideega pöörduda. Nüüd on Eestis uus huvitav lahendus – Adapter. Adapter.ee veebileht ühendab 12 Eesti ülikooli ja teadusasutust ettevõtjatega. Sisestatud ideele või probleemile lubatakse viie tööpäeva jooksul leida õige vastaspool 3500 spetsialisti ja teadlase seast.

Teadus- ja arendustegevuse toetamiseks on samuti ellu kutsutud mitmeid programme. Näiteks SA Archimedese programmist “Nutikas” on tootearenduse või rakendusuuringute jaoks tuge saanud juba 21 ettevõtet kogusummas 6,4 miljonit eurot. Toetustest on abi ka tööstusettevõtetele – näiteks arendatakse teadlastega koos uusi piimhappebaktereid, töötatakse välja saematerjali töötlemise automatiseerimislahendust, uuritakse võimalusi mineraalveel baseeruva ninasprei väljatöötamiseks ja arendatakse uut tõhusamat teravilja kuivatamise meetodit.

Arendustegevusse investeerimine nõuab ka ettevõtte enda panust ja finantseerimist. Kuna majanduse struktuur on muutumas, suureneb ettevõtete bilansis intellektuaalsete ja digitaalsete varade osakaal. Nii plaanib ka Swed­bank senisest enam keskenduda just selliste varade investeeringute finantseerimisele.

Autor: Raul Kirsimäe, Swedbanki tööstusosakonna juht

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077