Autor: Tööstusuudised.ee • 18. aprill 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Sotsiaalministeerium avalikustas täna Turu-uuringute ASi uuringu, mis viidi läbi eesmärgiga hinnata muutusi Eesti elanike alkoholitarbimises ja valmidust osta alkoholi naaberriikidest.

Järgneb Jaan Härmsi kommentaar:

Tootjate prognoos 2018. aastaks näitab piirikaubanduse trendi jätkuvat arengut lõunapiiril, samuti negatiivseid mõjusid põhjapiirilt. Rääkides aktsiisidest, siis praeguste maksumäärade juures on laekumised tänavu hinnanguliselt 230 miljonit eurot ning aastal 2019 kukub see veelgi, kuna lisaks ligi 40-protsendilisele Läti piirikaubanduse mõjule kukuvad kolm-neli korda Soome turistide ostud.

Nagu näitab Saksamaa-Taani piirikaubanduse kogemus, siis sedavõrd suure aktsiisierinevusega tekitatud piirikaubanduse tagasipööramise ainus võimalus on aktsiisi langetada. Lahendus oleks ühtlustada aktsiisimäärad Lätis kehtivate maksudega selliselt, et kaoks suur hinnaerinevus ja seega puuduks inimestel stiimul sinna sõita. Teisalt säiliks nii ka põhjasuunaline müük koos kaasneva maksutuluga.

Tarbimine ei lange

Piirikaubanduse alase debati valguses ning jälgides praegust uue riigieelarve koostamist, tekib küsimus, miks valitsus valib sajamiljonilise maksuauguga variandi, mitte aga 90 miljonit tulu ja piirikaubanduse kaotamise?

Vastus "rahva tervise huvides" ei ole usutav, sest kodudes olevaid piirikaubandusest ostetud alkoholivarusid arvestades ei aita praegune olukord kindlasti tarbimist langetada. Nagu näitas ka täna tutvustatud uuring piirikaubanduse ja tarbimise kohta, on enamik piiri tagant alkoholi ostjad just noored inimesed.

Ministeeriumi esitatud maksulaekumiste prognoos vaatab aktsiisitõusust põhjustatud piirikaubanduse mõjule kahjuks jätkuvalt läbi väga roosade prillide, kajastades pigem soovunelmat kui tegelikku elu Eesti lõuna- ja põhjapiiril.

Värskes majandusprognoosis langetati aktsiisilaekumise prognoosi küll 46 miljoni võrra, kuid sellega astutakse sama ekslikku rada, mis mullugi, kui  prognoosi toodi kahel korral allapoole ning lõplik laekumine kujunes sellegipoolest veelgi madalamaks. Ka tänavu võib prognoosida, et sügisel ootab ees samas mahus ootuste allapoole korrigeerimine. Ja aasta lõpus selgub taaskord, et needki ootused olid liiga optimistlikud.

Eelnevalt kirjeldatud aktsiisilangetamise samm annaks positiivse maksulaekumise kogumõjuks ligi 90 miljonit eurot, millest 52 miljonit on aktsiis ja 37 miljonit käibemaks. Kaotaks piirikaubanduse, toetaks turismi- ja kaubandussektorit ning siinseid tootjaid.

Praeguste valikute juures on kõige suurem kaotaja ikkagi riik. Kahjuks paistab poliitikas tunda andvat mentaliteet, et kuna majandusel läheb kokkuvõttes väga hästi, võib selliseid vigu ja riigieelarvelisi alalaekumisi lubada.