Autor: Tööstusuudised.ee • 12. jaanuar 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ratas: riigi ja ettevõtete koostöö teadlastega peab paranema

Peaminister Jüri Ratas.
Foto: Raul Mee
Peaminister Jüri Ratase sõnul on teadusel ühiskonna sidususe tagajana ja majanduse arendajana keskne roll ning seetõttu peab ka riigi ja ettevõtete koostöö teadlastega paranema.

Ratase sõnul on Eesti teadus heas seisus – rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline, tulevikku suunatud ning teenib ühiskonda mitmel erineval moel. "Raske on üle hinnata meie rahvusteaduste mõju keele ja kultuuri arengule, teadlaste eksperthinnangute mõju laiema avalikkuse hoiakutele või riigi julgeolekule," ütles Ratas neljapäeval riigikogus teadus- ja arendustegevuse olukorrast ülevaadet andes, teatas valitsuse pressiteenistus. 

Peaministri sõnul seab Eesti Konkurentsivõime kava eesmärgiks tootlikkuse kasvu hõivatu kohta 80 protsendini aastaks 2020, viimastel aastatel pole meid selle näitajaga Eurostati andmetel aga edu saatnud. "Olukorra parandamiseks teeb valitsus omalt poolt pingutusi nii tööturu, hariduse kui tervishoiu muresid lahendades ning ettevõtjaid toetades, kuid vaja on enamat – kõigi osapoolte ühist pingutust," rõhutas ta.Ratas rääkis, et ühest küljest luuakse ja eksporditakse pigem madala ja keskmise lisandväärtusega tooteid ja teenuseid ning teisalt ei ole Eesti teadlaste uurimistöö kuigi tihti nendesamade toodete ja teenuste arendamisega seotud. Paljuski on tema sõnul põhjuseks see, et ettevõtjate enda surve teaduse teemade valikule on olnud nõrk. Nii on teaduse potentsiaal Eesti majandusstruktuuri teadmistemahukamaks muutmise protsessis tema sõnul alakasutatud."Investeeringud arendustegevusse on kallid, riskantsed ja pika tasuvusajaga, mistõttu neid kiputakse sageli edasi lükkama. Palgakasvu ning kriitilise piirini jõudnud tööjõu nappuse tingimustes mõtlevad Eesti ettevõtjad üha enam, kuidas uute tehnoloogiate ja teadmiste abil tootlikkust kasvatada," sõnas Ratas.Tema kinnitusel tuleb teadlaste kaasamist uute toodete ja teenuste loomisse ning arendamisse soodustada. "Teadlaste sissetulekuid tõstes ning töötingimusi parandades motiveerime neid senisest enam ettevõtete projektidega tegelema ning riiklike meetmetega aitame ettevõtetel mainitud kõrgeid riske maandada. Võimekamatest ettevõtjatest võidab kogu laiem avalikkus, nii paremate töövõimaluste kui maksutulu näol," ütles Ratas, kelle sõnul on riigi arengu seisukohast oluline teaduspotentsiaali paremini kasutada ka riiklike otsuste tegemisel.Seetõttu on tema hinnangul oluline, et nii riigi kui ettevõtete sõnum oma ootustest teadlastele oleks senisest selgem. "See sõnum ei teki iseenesest ja siinkohal saab riik võtta eestvedava rolli ja koostöös erasektoriga seada selgemad prioriteedid," lausus ta.Ratase sõnul eeldab uute teadmiste laialdasem kasutuselevõtt ka hoiakute ja väärtuste muutust. "Teadmistepõhine ühiskond tähendab võimet uusi teadmisi ära tunda, kohandada, kohaneda ja kasutusele võtta. Seega peame ise saama targemaks, nutikamaks ja loovamaks, astudes välja mugavustsoonist ja mitte rahuldudes keskpärasusega. See saab sündida vaid üheskoos: hinnates ja kasutades seda teadmist, mis meie riigis olemas on," ütles ta.

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077