21. november 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Põlevkiviõlitööstuses kukkus toodang ligi viiendiku võrra, keemiatoodete tootmises ning farmaatsiatööstuses jäi langus 5–6% juurde.

“Meie õlitööstust mõjutas madal nafta hind, mistõttu peatati ajutiselt tootmine remonditöödeks, kuid koos hinnatõusuga hakkas teisel poolaastal ka sektori olukord paranema. Põlevkivitööstust toetas riigipoolne otsus langetada ressursi- ja peatada keskkonnatasude tõusu,” selgitab Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevdirektor Hallar Meybaum, lisades, et keemiatööstus sõltubki välisnõudlusest, sihtturgude majandusolukorrast ning nafta maailmaturu hinnast.

Ta lisab, et alates 2017. aasta algusest on keemiaettevõtete olukord siiski paranenud ja kindlustunne tõusnud, sest aasta esimestel kuudel hakkasid tootmismahud taas veidi tõusmas ning tänu naftahinna kergele tõusule suurenes oluliselt tootmine õlitööstuses. “Rõõmustav on kolmanda kvartali kasv teistest tööstusharudest enim keemiatööstuse tooraine ja toodete ekspordil, mida vedas tihendussegude ja muude mastiksite väljaveo suurenemine. Eesti on maailmamastaabis lausa kolmandal-neljandal kohal ühekomponentsete polüuretaanvahtude tootja.”

Keemiatööstuse TOP15

1. Kevelt AS2. Chemi-Pharm AS3. Kiviõli Keemiatööstuse OÜ4. Novus Oil OÜ5. Interchemie Werken De Adelaar Eesti AS6. VKG Kaevandused OÜ7. Icosagen AS8. Enefit Kaevandused AS9. Hesta Chemicals OÜ10. Glamac OÜ11. Eastman Specialities OÜ12. Remel Baltica OÜ13. Henkel Balti Operations OÜ14. Takeda Pharma AS15. Novotrade Invest AS

Täispikk TOP ilmub tänase päeva jooksul Äripäeva veebis. 

NB! Keemiatööstusest on juttu ka tänavusel tööstussektori konverentsil Tööstuse Äriplaan 2018, kus TOPi 5. koht Interchemie Werken De Adelaar Eesti omanik Veiko Saluste räägib ettevõtte äriplaanist. Loe lisa SIIT.

Soodsatel tingimustel prognoosib Eesti Keemiatööstuse Liit keemiatööstuse 0,9protsendilise osatähtsuse kasvu Eesti lisandväärtuse skaalal ühe protsendini. Samuti 2017. aastal alguse saanud keemiatööstuse toodangu ja hindade mõõduka tõusu kandumist ka järgmisesse, 2018. aastasse.

Kõikide plaanide teostumine sõltub Meybaumi sõnul kiirelt muutuvast välisest majanduskeskkonnast, mida kõrvalt mõjutada on keeruline, kuid see-eest saab riik mõjutada oma riigi ettevõtluskeskkonda.

Head tulemused koostööst teadlastega

Kuna Euroopa Liidu määrustest tulenevad teatud kemikaalide kasutamisele piirangud, siis näeb keemialiit veelgi tihedamat koostööd ülikoolide teadlastega, et leida asendusteks alternatiive.

Heaks koostöö näiteks on siin akadeemik Margus Loppi initsiatiivil Tallinna Tehnikaülikooli juurde äsjaloodud tööstuskeemia labor, mille eesmärk on põlevkivi väärtuseahela pikendamine ehk kerogeenist di-karboksüülhapete tootmisprotsessi väljatöötamine.

Samuti on plaanis põlevkivi uttegaasidest põlevkivibensiini tootmise tehase rajamine.

Keemiatööstuse TOPi esikoha hõivanud ravimitootja ASi Kevelt 2016. aasta müügikäive ületas kahe miljoni euro piiri, kerkides eelneva perioodiga võrreldes 83,9%.Kui 2015. aastal oli ettevõte 6,12 miljoni euroga kahjumis, siis mullu jõuti 8,79 miljoni suuruse puhaskasumini. 94% toodangust eksporditi ettevõtte majandusaasta aruande andmete kohaselt Lätti, Gruusiasse, Valgevenesse, Venemaale ning uue turuna Ukrainasse. Põhitegevusele keskendumiseks väljus AS Kevelt mullu nahahooldustoodete ja ravikosmeetika vahendustegevusest. 25aastase ajalooga Kevelti juhatuse liikme Allan Ahtloo sõnul on ravimitootmise tulemused sageli vaadeldavad pigem pikemas perspektiivis, kuna arendus- ja tootmisprotsessid on pikaajalised. “Viimasel ajal on ettevõte suutnud käivet aasta-aastalt kasvatada ning ka sel aastal ootame 20–25% käibekasvu. Möödunud aasta tulemuste taga on peamiselt pikaajaliste müügiprojektide realiseerumine, mis ühe aasta lõikes tõstavad kasumlikkust hüppeliselt, ent tasanduvad näiteks viie aasta perioodi vaadeldes sektori normaalsele keskmisele.”

Ahtloo näeb farmaatsiasektori suurima probleemina Euroopa kvaliteedi- ja kontrollfunktsioonide ebaproportsionaalset kasvu, mis teeb pikemaks nii ravimite tarbijateni jõudmise kui ka mõjutab hindu. “Näiteks on iga-aastaselt lisanduvate kontrollmehhanismidega seotud isikkoosseisu maht praeguseks ületanud juba 30% piiri ning veel sellele tendentsile lõppu ei paista. See paneb esmalt surve alla just väiketootjad – kogu teenitav tulu läheb esmalt kasvava seadusandluse järgimiseks ning reaalseteks investeeringuteks ning arendustegevuseks jääb vahendeid napiks,” ütles ta.

“2018. aastal olukord põlevkiviõli- ja keemiatööstuses eeldatavalt paraneb tänu nafta hinna tõusule ning õlitööstuste toetusmeetmetele. Seega avaneb põlevkiviõlitööstusel võimalus rohkem panustada teaduse ja arengu tegevusse, mis on väga oluline seni kasutamata või vähe kasutatud ressursside – aheraine, poolkoksi, generaatorigaaside, fenoolide arendusteks,” leiab Meybaum. “Lisaks võiks heaks nišiks välisturgudel kujuneda meie looduskosmeetika mahetooraine baasil.”

Tööjõuvajadus lähiaastail ei muutu

Keemiatööstus on kapitalimahukas tegevusala, kus tootmismahtude kasv pole kaasa toonud olulist töökohtade arvu suurenemist. Kemikaalide tootmisega on otseselt seotud umbes 4000 töötajat.

Meybaum prognoosib, et lähima viie aasta jooksul jääb keemiatööstuse valdkonna tööjõuvajadus tervikuna samaks, kasvab tippspetsialistide osakaal ning kahaneb oskustöötajate oma. Vastavalt OSKA prognoosile vajab keemia- ja plastitööstus aastas 115 uut töötajat, neist umbes kolmandik juhte, tippspetsialiste ja spetsialiste ning 2/3 oskustöötajaid. Lähiajal on oluliseks ülesandeks leida asendajad tööturult vanuse tõttu lahkuvatele töötajatele – viie aasta jooksul vahetub ca 10% praegusest tööjõust.

Suured investeeringud tööstustesse võimaldavad küll luua uusi töökohti, kuid valdkond on väga sõltuv nafta maailmaturuhindadest ja seetõttu on pikemaajalised arenguplaanid Meybaumi sõnul ootele pandud. “Sektoris tervikuna olulist hõive suurenemist oodata pole. Tootmismahtude kasv tugineb ka tulevikus pigem tootlikkuse suurendamisele. Vajadus efektiivsuse tõstmiseks tuleneb tootmissisendite kallinemisest, samuti mängib keemiatööstuses olulist rolli keskkonnahoiuga seotud kulutuste tõus.”

Maksud hävitavad tööstuse

Eesti Keemiatööstuste Liidu juhi sõnul on väikestel ja keskmistel keemiaettevõtetel raske toime tulla Euroopa Liidus kehtivatest ja üha kasvavatest regulatsioonidest põhjustatud koormusega, nagu REACH, CLP Biotsiidimäärus. 

“Lihtsana tunduv küsimus “kuidas riik sektorit aidata saaks?” on tegelikult keerulisem ja sellele ei olegi ühest vastust. Alustuseks võiks riigil olla ülevaade tööstusettevõtete võimekusest ja oskustest uusi tehnoloogiaid tootmise ning toodetega integreerida. Esmatähtis peaks olema riigile tahe luua tööstussektorile soodne majanduskeskkond.”

Olukorrale lahenduse leidmiseks algatati majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt paar aastat tagasi Tööstuse Rohelise Raamatu koostamine, millest tulenev tegevuskava oli ette nähtutud juhisena strateegiliste sihtide saavutamisel. Seda suurepärast ideed toetasid Meybaumi sõnul kõik tööstusharude liidud.

“Tahtsime parimat, kuid välja tuli nagu ikka: Roheline Raamat on muutumas kahjuks ühe valitsuserakonna poliitiliseks dokumendiks, kaugenedes esmasest eesmärgist – olla Eesti esimene tööstuspoliitikat suunav dokument. Ei julgeta välja tuua tööstusele esmast prioriteeti, milleks on stabiilne tööstusele konkurentsivõimet tagav maksupoliitika,”ütleb ta.

Meybaum nendib, et seni, kuni ei soovita aru saada, et riik saab tulu tööstusest, mitte maksudest, ja kui sedasama tööstust maksudega hävitatakse, hääbub riigile kõige olulisem sissetulekuallikas. “Sellise lühinägeliku poliitika esimene indikaator on välisinvesteeringute vähenemine Eesti tööstusesse. Lühiajalised maksude ja tasude, sealhulgas keskkonnatasude muudatused ei soosi pikaajaliste äriplaanide koostamist. Meie arvates peab olema tasakaal otseste ja kaudsete maksude vahel ning väga selged maksuerisused töötlevale tööstusele.”

“Samuti halvab tööstuse konkurentsivõimet liigne bürokraatia ja ülereguleeritus. Näiteks uue tehase rajamiseks kõikide lubade kooskõlastamine võib võtta kuni 2,5 aastat. Kusjuures paljud kohalikud omavalistused ei soovigi näha oma territooriumil keemiatehaseid. Ka see on piirang,” möönab Maybaum, lisades, et riik on küll seadnud prioriteediks tööstuse digitaliseerimise, meetmed digitaliseerimiseks peaksid olema aga suunatud otse tööstusele ning vastama tööstuse vajadustele. 

LISALUGU

Chemi-Pharmi edu taga on uued ekspordilepingud

Chemi-Pharmi tegevjuhi Kristo Timbergi sõnul on ettevõtte edu taga suuresti ekspordi kasv.

Eelmise Keemiatööstuse TOPi 10. kohalt teisele kerkinud desinfektantide ning puhastus- ja erihooldustoodete tootja Chemi-Pharm ASi käive oli 2016. aastal 4,96 miljonit ja kasum 1,1 miljonit, mullu omistati ettevõttele kiire kasvu eest ka Gasellettevõtte tiitel.

Inglise-Eesti ühisfirma müüb oma toodangut ligi 20 riiki. Chemi-Pharmi tegevjuht Kristo Timberg nendib, et heade tulemuste taga on suur töö. “Paljuski tulid meie tulemused ekspordi kasvust: sõlmisime uusi ekspordilepinguid suurte klientidega ning nii mõnegi varasema ekspordikliendiga kasvasid müügimahud märkimisväärselt. Lisaks on oma roll mullu üle vaadatud kulustruktuuril ja korrastamisel, mis omakorda viis ettevõtte restruktureerimiseni, aidates keskenduda olulisele. Oleme oma strateegias otsinud paremaid ja sobivamaid fookuseid ning järjest enam keskendunud kindlatele valdkondadele ning regioonidele.” Paljuski on see tulenenud Chemi-Pharmi olukorrast, kus praegused tootmisruumid on väikeseks jäämas ning on tekkinud vajadus uue, suurema tehase järele. Puudulik olukord sunnib Timbergi sõnul olema leidlik ja nutikas, et võimalikult vähesega võimalikult palju saavutada.

Chemi-Pharm on praegu tänavuse aasta eesmärkide saavutamise kursil ja pisut neist ülegi. Samas on nende eesmärgid alati ambitsioonikad.

Probleem on seadusloomes

Edetabelis neljanda koha saavutanud Novus Oil tegeleb naftatoodete väärindamise tehnoloogiate arendamise ja väikesemahulise kütuste tootmisega, püüdes leida innovatiivsed ja keskkonnasäästlikke lahendusi. Ettevõtte juhatuse liikme Kristjan Olei sõnul on ettevõte arengufaasis ning suuremat käibekasvu, kasumlikkust ja välisturgudele laienemist planeeritaksegi alles järgnevatel aastatel.

“Eesti turul tegutsemist mõjutavad enim pidevalt muutuvad seadusandlikud regulatsioonid, mida kiputakse tegema kiirustades ning viimasel hetkel eelarveplaanide täitmiseks. Seetõttu on sageli praktikas kasutamiseks ebaselged,” nendib Olei, lisades, et mõnikord ei jõuta rakenduslikes küsimustes ühese selge arusaamani isegi seadust rakendava ametkonna siseselt ning probleemist vabanemiseks pannakse rõhku hoopiski “poleks ettevõtet, poleks probleemi” lähenemisele.

Parem labor ja ladu

TOPi viiendale kohale platseerunud Interchemie Werken De Adelaar Eesti ASi juht Veiko Saluste nendib, et 2017. aasta tuleb tõenäoliselt tulemustelt kehvem kui 2016.

“Mullu oli meil Venemaa eksport suur, tänavu on see number veidi kahanenud. Koguseliselt on tootmine küll tõusnud, ent see ju ei tähenda, et käive ja kasum samuti kerkivad.”

Tema sõnul tegeleb ettevõte praegu aktiivselt keemia-labori ja uute toodete arendamise ning ravimite müügilubade taotlemisega Eestis. “Ekspordime küll lõviosa oma toodetest, kuid kui meil puudub kohalikul maal samale tootele müügiluba, on see ju veidi kummaline. Kenasti on läinud laborite arendamine: meile on tulnud mitmeid uusi laboritöötajaid ning otsime juurde selliseid inimesi, kellel lähevad silmad põlema, kui saavad ise laboris teste teha ning otseselt tootearenduses osaleda. Lisaks otsime oma tehasele uut juhti, sest mul on mitmeid teisi ettevõttesiseseid väljakutseid,” nendib 125 töötajaga ettevõtte juht Saluste.

Autor: Gerli Ramler, kaasautor