22. september 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Rauamaak kukkus järsult

Rauamaagi viimase kahe nädala hinnalangus muutus neljapäeval väga järsuks, sest investorid muretsevad uue pakkumise pärast ning kardavad, et Hiina terasetootmine võib olla oma tipu juba saavutanud, vahendab mining.com.

Qingdao sadama 62protsendilise rauamaagi hind kukkus sellel nädalal 8,4 protsenti, 66,09 dollarini tonnist, mis on 11 nädala madalaim tase.

Hiina on hakanud aktiivselt keskkonna saastatust vähendama, mille tõttu plaanitakse alandada ka terasetootmist. Kuna terast toodetakse rauamaagist, vähendab see nõudlust just selle tooraine järele.

Samal ajal teatas uuringufirma BMI Research, et nende hinnangul peaks järgmise viie aasta jooksul rauamaagi tootmine tasapisi kasvama. Need faktorid on pannud tooraine viimastel nädalatel kiiresti odavnema.

Vase hind püsis sellel nädalal küllaltki stabiilne – tonnihind langes 0,3 protsenti, 6480 dollarini. Eelmisel nädalal odavnes vask lausa 6 protsenti.

Tsink kalliness sel nädalal 3,1 protsenti ja alumiinium lisas 3,5 protsenti. Kummagi tonn maksis reede pärastlõunaks vastavalt 3100 ja 2171 dollarit.

Tina odavnes aga 0,4 protsenti ning nikkel kaotas 1,7 protsenti. Kummagi tonn maksab vastavalt 20 450 ja 11 005 dollarit.

Koobalt ja volfram on muutunud populaarseks

Kaks metalli, millest investeerimismaailmas harva räägitakse, on muutunud ühtäkki populaarseks, kirjutab CNN Money.

Nendeks on koobalt ja volfram – mõlema metalli hinnad on viimastel kuudel järsult tõusnud, sest kardetakse, et nende pakkumine ei suuda kasvava nõudlusega sammu pidada.

Mõlemad on modernse tehnoloogiamaailma toimimiseks võtmetähtsusega – koobaltit kasutatakse elektriautode, sülearvutite ja telefonide akudes, volfram läheb aga puuridesse (kaevanduses), mürskudesse, golfikeppidesse ja autodesse.

Koobaltile on hoogu andnud elektriautode pealetung

Koobalti hinnad on aasta algusest alates peaaegu kahekordistunud, nüüdseks küündib naela (0,45 kg) hind 29 dollarini, selgub Metal Bulletini andmetest. UBS teatas, et koobalt on tänavu enim kallinenud baasmetall.

Koobalti hinnatõusu on põhjustanud elektriautode pealetung ning asjaolu, et mitmed riigid plaanivad tulevikus diisel- ja bensiiniautod sootuks keelata.

Praeguseks maksab tonn koobaltit juba 59 000 dollarit.

Volframi hindu on ülespoole viinud peamiselt tootmise vähendamine. Kuna peamiselt toodetakse volframi Hiinas, siis valitsusel on selle üle küllaltki suur kontroll. Aasta algusest on volfram kallinenud 29 protsenti.

Föderaalreserv surus kulla hinda veelgi allapoole

Kulla hind odavnes ka sellel nädalal ning langes alla 1300 dollari untsist, sest Föderaalreserv andis märku, et plaanib detsembris intresse tõsta, vahendab MarketWatch.

Kulla detsembrikuu futuuride hind hakkas kolmapäeval pärast Föderaalreservi otsust odavnema. Nädala lõikes langes kulla hind 2,1 protsenti, 1296 dollarini untsist, mis on madalaim tase alates 24. augustist.

„Föderaalreservi rahapoliitika uuenduse tõttu on investorid kullast, mis rahavoogu ei paku, pagema pannud,“ kirjutasid investeerimisfirma Accendo Marketsi analüütikud klientidele saadetud kirjas.

Kolmapäeval teatas Föderaalreserv, et plaanib detsembris siiski veel ühe korra intresse tõsta. 2018. aastal tahab keskpank tõsta intresse veel kolmel korral. Kõrgemad intressimäärad muudavad teised varad – näiteks võlakirjad – kullaga võrreldes atraktiivsemaks. Föderaalreserv otsustas ka oma bilansi vähendama hakata.

ICE dollarindeks kallines eile kiireimas tempos alates jaanuarist. Täna on indeks tõusnud 0,1 protsenti, 92,56 punktini. Tugevam dollar survestab omakorda kulda.

Naftal terendab 13 aasta parim kolmas kvartal

Nafta jaoks on see kvartal kujunemas parimaks kolmandaks kvartaliks 13 aasta jooksul, kirjutab Reuters.

Nädala lõikes pole nafta hind palju tõusnud – Brent on lisanud 1,5 protsenti ja WTI 1,3 protsenti. Kummagi barrel maksis reede pärastlõunaks vastavalt 56,31j a 50,49 dollarit.

Nafta hind on kolmandas kvartalis kallinenud 15,5 protsenti. Kui tõus jääb püsima, siis on nafta jaoks tegemist parima kolmanda kvartaliga alates 2004. aastast.

„Makromajanduse näitajate paranemine peaks järgnevate kvartalite jooksul nõudlust tõstma. Kui OPEC jääb tootmiskärbete strateegiale truuks, siis hakkavad hinnad tõusma,“ teatas ANZ Research klientidele saadetud kirjas. „Me prognoosime, et nafta püüab selle aasta lõpuks tänavusi uusi tippe.“

Mõned OPECi liikmed arvavad, et tootmiskärbete lepet peaks pikendama kolme või nelja kuu võrra, teised tahavad jätkata 2018. aasta lõpuni. Näiteks Iraak ja Ecuador pooldavad aga tootmiskärbete mahulist suurendamist.

Paljud analüütikud ei ole aga kindlad, et OPEC suudab turgu märkimisväärselt mõjutada. „Ma ei näe, et turg muutuks kitsamaks, kui OPEC just järgmisel aastal tootmiskärpeid ei laienda,“ ütles Commerzbanki strateeg Carsten Fritsch.

Rotterdami 95 bensiini hind langes aga 1,7 protsenti ning tonni maksab 573,5 dollarit.

Autor: Nädal börsil