4. aprill 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Swed: kuuldused Eesti ekspordivõime hääbumisest on enneaegsed

Swedbanki tööstusettevõtete osakonna juhataja Raul Kirsimäe.
Foto: Eiko Kink
Viie suurema turu osakaal meie koguekspordis langes möödunud aastal 59,2 protsendilt 57,7 protsendile ja seega on kuuldused Eesti ekspordivõime hääbumisest enneaegsed, kirjutab Swedbanki tööstusettevõtete osakonna juhataja Raul Kirsimäe.

Swedbank viis juba viiendat aastat läbi Eesti unikaalse tööstusettevõtete uuringu, mis keskendub tööstusettevõtete prognooside kaardistamisele käibe, kasumlikkuse, ekspordi, investeeringute ja tööjõuga seonduvatel teemadel.

Vaadates tagasi eelmise aasta numbritele, näeme, et aasta oli tööstussektorile keeruline. Langesid tööstustoodangu mahud (0,7%) ja töötleva tööstuse eksport (2,3%). Sellest tulenevalt on palju räägitud Eesti ekspordi tulevikust ning ettevõtete konkurentsivõimest.

Ekspordimahtude languse täpsem analüüs näitab, et langus tuleb konkreetsetest tööstussektoritest: elektroonika, keemia ja naftatööstus. Samas – kui vaadata ekspordimahtude muutust ilma nende sektoriteta, näeme keskmisena ligi neljaprotsendilist ekspordimahtude kasvu. Eriti hästi läks puidu- (+9%), mööbli- (+15%) ja tekstiilitööstusel (+14%).

Positiivne oli ka see, et tööstusettevõtted suutsid laiendada ekspordigeograafiat, Viie suurema turu osakaal meie koguekspordis langes 59,2 protsendilt 57,7 protsendile. Seega on kuuldused Eesti ekspordivõime hääbumisest enneaegsed!

Mõõdukas optimism. Uuringus osalenud tööstusettevõtted on 2016. aasta osas mõõdukalt optimistlikud. 60% ettevõtetest prognoosib käibe kasvu ning pea pooled ka kasumlikkuse paranemist. Näha võis selget korrelatsiooni – 4/5 kasumlikkuse paranemist prognoosinud ettevõtetest planeerib ka käibe kasvu .

Ettevõtjate kindlustunnet aasta eesmärkide saavutamisel kinnitab see, et eesmärkide saavutamise osas oli nõrk kindlustunne vaid 4% tööstusettevõtetest.

Tööjõuturul muutusteta. Töötuse määr oli Eestis 2015. aasta lõpus 6,2%, Tallinna ning Tartu piirkonnas veelgi väiksem.

Madal töötuse määr aitab kaasa kiirele palkade kasvule, mis on töövõtjate jaoks positiivne.

Murelikuks teeb see, et kiirelt kasvavad palgad tõmbavad alla ettevõtete kasumlikkust. 2015. aastal kasvas tööstuses keskmine palk 5,8%, mis ületas paljude ettevõtete jaoks planeeritud taset (eelmise aasta uuringus ootasid ettevõtted palkade kasvuks 3,9%). Palkade kiire kasv viimase nelja aasta jooksul on tõstnud tööjõukulude osakaalu müügituludes 3% võrra ning samavõrra vähendanud ettevõtete kasumimarginaali. 

Lisaks kiirele palkade kasvule on Eesti tööjõuturu pikaajaline mure demograafiline olukord, järgmise 10 aasta jooksul jääb tööturul vähemaks 50 000 inimest.

Kombinatsioon tööjõukulude kasvust ning senisest madalast investeeringute tasemest ohustab ettevõtete jätkusuutlikkust. Selle tulemusena tegelevad paljud ettevõtted juba täna oma ärimudelite muutmise ja uute investeeringutega, et toime tulla väiksema töötajate arvuga.

Tööjõupuudust tunnetab arengut piirava tegurina 42% ettevõtetest – valdav osa (77%) tunneb puudust spetsialistidest. Eelnevate aastate investeeringud efektiivsusesse on vähendanud nõudlust lihtsamate töörollide järele. See tendents jätkub.

Spetsialistide põud annab enim tunda puidu-, masina ja metalli- ning trükitööstuses. Ettevõtted otsivad seadmete operaatoreid (CNC), meistreid, projektijuhte, insenere, projekteerijaid, aga ka programmeerijaid ja müügispetsialiste. Järjest enam oodatakse tööstusesse hea tehnilise taibu ja arvutioskusega töötajaid.

Palgakasv jätkub rahulikumas tempos. 2016. aastal plaanivad tööstusettevõtted palkade kasvuks keskmisena 3%. Tõsiselt tegeletakse palgasüsteemide sidumisega efektiivsuse ja tulemuslikkusega.

Keskmine palk tööstuses oli 2015. aasta lõpul 1033 eurot, mis on ligilähedane riigi keskmise palgaga. Kui eraldada siit arvutusest lihtsamad töörollid, siis ületab spetsialistide palk tööstuses Eesti keskmist palka.

Ekspordigeograafia laieneb. Käibe kasvu allikana näevad ettevõtjad ekspordi suurendamist: ekspordi kasvu planeeritakse 6%. Ekspordi sihtriikidest on fookus kõigis tööstussektorites pöördunud Soomelt Rootsile, mida peab olulisimaks uueks sihtriigiks 40% uuringus osalenud tööstusettevõtetest.

Kui Skandinaaviat võib pidada meie ettevõtete koduturuks, siis sihikule on võetud juba uued turud. Saksamaa kõrval on uuemate turgudena ettevõtjate töölaual ka Taani ja Suurbritannia.

Tööstus on hea tööandja. Uuringus osalenud ettevõtted väärtustavad selgelt oma spetsialiste: ettevõtjate sõnul püütakse luua võimalikult häid töötingimusi ja -keskkonda. Samuti pakutakse spetsialistidele professionaalset arengut või maldavaid väljakutseid ning koolitusi. Arengu eelduseks on arvutioskus, tehniline taip ja loovus uute lahenduste leidmisel tootmisprotsessides.

Ülaltoodut arvestades on tööstus hea valik noorele, kes otsib huvitavat ja arengut pakkuvat töökohta.

Ettevõtted plaanivad investeeringuid. Ettevõtete vabad tootmisvõimsused on viimasel kolmel aastal püsinud sarnasel tasemel (ca 20%). Arvestades ettevõtete poolt planeeritud käibekasvu ja müügi sesoonsust, võib vaba tootmisvõimsuse tase hakata piirama kiiremat käibe kasvu plaanivaid tööstusharusid (puit, mööbel, rasketööstus).

Palkade kiire kasv kombineerituna tõsise konkurentsiga uutel turgudel on tekitanud vajaduse tööstusettevõtete investeeringute suurendamiseks. Seda kinnitavad uuringu tulemused: investeeringuid planeerib 81% ettevõtetest. Samuti on kasvamas keskmine investeeringute summa: investeeringute kasvu planeerivate ettevõtete arv (37%) on pea kaks korda suurem kui kahanemist prognoosivate ettevõtete arv (17%). Enim investeeringuid on plaanis puidu- ning toiduainetetööstuses.

Investeeringud tööstuses suunduvad valdavalt efektiivsuse kasvatamiseks – see on olulisim 43 protsendile ettevõtetest. Sektorite lõikes kasvab planeeritult käive töötaja kohta enim trüki- (8%) ja puidutööstuses (6,8%).

Efektiivsuse kasvatamisel läbi automatiseerimise kasutatakse järjest aktiivsemalt IT-ettevõtete abi – 21% tööstustest on sellega juba algust teinud ja 28% plaanib sellega alustada.

Uue olulise trendina võib välja tuua, et iga viies tööstusettevõte Eestis teeb täna investeeringuid toodete lisandväärtuse kasvatamiseks. Kolme aastaga on selliste ettevõtete osakaal kasvanud 2,5 korda.

Lisandväärtuse kasvatamiseks on alustanud või plaanib alustada koostööd teadusasutustega 32% ettevõtetest – valdavalt ülikoolidega. Ettevõtjate ja ülikoolide koostööle aitavad kaasa ka Euroopa Liidu struktuuritoetused (nt SA Archimedes vahendusel).

Madalad intressid abiks. Kokkuvõtteks võib öelda, et tööstusettevõtete bilansid on tugevad ning investeeringute teostamisel on abiks jätkuvalt madalad intressimäärad ja varade hinnad. See vähendab investeeringute tasuvusaega.

Alla viieaastase tasuvusajaga projektid on mõistlik kohe ette võtta, sest rahvusvahelises konkurentsis leiavad samad võimalused ka konkurendid.

Autor: Raul Kirsimäe, Swedbanki tööstusettevõtete osakonna juhataja

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077