Autor: Tööstusuudised.ee • 28. oktoober 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti eksport selle aasta esimesel kaheksal kuul mullusega võrreldes aga vähenes ning peamiste ekspordipartnerite majanduskasvu väljavaade on halvenenud, teatas Eesti Pank.

Eesti ettevõtete tööjõukulude kasv on püsinud kiire, mis on vähendanud ettevõtete kasumlikkust. Kasvanud on risk, et Eesti ettevõtete kasumlikkus väheneb kesise välisnõudluse ja tööjõukulude kiire kasvu tõttu veelgi. See nõrgestab ettevõtete laenumaksevõimet ja halvendab pankade laenukvaliteeti.

Eesti majanduskasv 2015. aasta esimesel poolel mõnevõrra aeglustus, teises kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 2%-ni. Majanduskasv põhines suuresti eratarbimise kasvul, mis toetus nii hõive suurenemisele kui ka kiirele palgatõusule.

Põhjamaade majapidamised võivad hakata vähem tarbima. Eesti majandusele on oluline mõju ka Põhjamaadel. Laenumahu kasvu ja kinnisvara hindade kiire tõusu jätkumine Rootsis ja Norras on riske finantsstabiilsusele ja kogu majandusele suurendanud. Rootsi pangagrupid, kes moodustavad olulise osa Eesti pangandusest, rahastavad end suuresti turupõhiselt.

Seetõttu on nad haavatavad finantsturgude hinnangute suhtes. Kui finantsturud peaks ümber hindama Põhjamaade majanduse ja pangagruppide riske, siis suureneks ka Eestis tegutsevate pankade rahastamis- ja likviidsusrisk.

Juhul kui intressimäärad peaks tõusma ja laenuteenindamise kulud suurenema või kinnisvara hinnad langema, siis võivad Põhjamaade majapidamised hakata suure võlakoormuse tõttu vähem tarbima.

Tarbimise kahanemine avaldaks mõju Põhjamaade ettevõtete tuludele ja laenumaksevõimele. Kuna Põhjamaad on Eesti ettevõtete jaoks oluline eksporditurg, on sellel mõju ka Eesti majanduskasvule. Selliste riskide vähendamiseks on oluline võtta makrofinantsjärelevalve meetmeid, mida on pankade tugevdamise vallas ka tehtud. Rootsis on siiski vaja teha rohkem, eelkõige kinnisvara hindade tõusu ja võlakoormuse kasvu ohjamiseks.