26. oktoober 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Masinatööstuse sektori esindajad kinnitavad, et mullune periood pakkus ohtralt väljakutseid, ent  põhjuseid rõõmustamiseks jagus samuti.

Rahvusvahelise suurettevõtte AQ Group koosseisu kuuluva AQ Lasertool OÜ tegevjuht Tarmo Luhaäär kirjeldab aastat 2014 kui ettevõttele positiivseid väljakutseid pakkuvat ning murrangulist. „Seda seoses kahe Harjumaal asuva üksuse ülevõtmisega. Neist esimene, Viimsis asuv tehas pakub autotööstustele pinnatöötlusteenust ja Jüris asuv üksus pakub autotöötustele peamiselt stantsitud tooteid,“ selgitab Luhaäär. Seoses ülevõtmisega kasvas tema sõnul ka AQ

Lasertooli personal Eestis 320 inimeseni. Müügimahud võrreldes 2013. aastaga kasvasid Luhaääre sõnul 20%, seda enamjaolt auto- ning rongitööstuse suunal. „Uusi turge me otseselt ei vallutanud, kuid lisasime oma kliendibaasi uusi kliente olemasolevast ärisegmendist. Lisaks näitasime tootmises ajaloo parimat efektiivsuse ja tootlikkuse kasvu, seda nii masinate,  seadmete kui ka tööjõu osas,“ avaldab Luhaäär.

Uute tehaste lisandumine oli Luhaääre sõnul AQ Lasertooli tegutsemisaja jooksul esmakordne, mistõttu pakkus kogu protsess ettevõttele ja selle juhtkonnale igal tasandil ohtralt kogemusi, mis tulevikus kindlasti kulla hinnaga.

Põhjust kurvastada ei olegi

Veel loeb Luhaäär kordaminekuks ettevõtte sisemise kasvu ehk n-ö piiratud ruumis aset leidnud kasvu, mis on n-ö sundinud ettevõtet nutikusele ja efektiivsuse kasvule. „Müügimahtude kasv tuli peamiselt olemasolevate klientide arvelt, mis näitab meie teenusepakkumise head, konkurentsivõimelist taset,“ märgib ta.

Luhaäär on kindel, et mainitud Viimsi üksuse lisandumine annab ettevõttele kindlasti konkurentsieelise võrreldes teiste sarnaste ettevõtetega, seda tänu n-ö „kõik tootmisteenused ühest kohast“ pakkumise võimalusele. „Sellisel tasandil kompaktne teenus aitab kliendil vähendada nii administratiiv -, transpordi – kui ka tootmiskulusid,“ lisab Luhaäär.

Luhaääre sõnul ei näegi ta praegu midagi sellist, mille üle oleks põhjust kurta või mis oleks läinud nii, nagu pole kavas. „No eks mõningaid planeeritud tegevusi ikka oli, mida erinevatel põhjustel õigeaegselt lõpetada ei suudetud,“ sõnab ta.

Investeerida tuleb pidevalt

Et klientide soovidele ja vajadustele vastu tulla ning tagada jätkusuutlik pidev parendamine, tuleb Luhaääre sõnul alati valmis olla investeerima nii seadmetesse, inimestesse kui ka IT-taristusse. AQ Lasertool eesmärk on Luhaääre sõnul tagada investeeringud võõrkapitali lisamata, mida ka üldjoontes saavutatud on. „Kuna metallitööstuses kasutatavad masinad ja seadmed on suhteliselt kallid, kaalume kõik investeeringud alati detailselt läbi. Siiani on kõik meie investeeringud ennast ajas ka õigustanud,“ ütleb Luhaäär.

Käibe osas ootab AQ Lasertool Luhaääre sõnul jätkuvalt kasvu, võrrelduna eelmise aastaga. Muudatused on toimunud ka ettevõtte müügistrateegias, pöörates nüüd oluliselt suuremat tähelepanu rongitööstusele ning autotööstuse kesk - ja suurepartiilise tootmisteenuse võimekuse kasvule. „Lisaks oleme teinud organisatoorseid muutusi tootmise juhtimises, tagamaks veelgi paremat tootmisteenust kliendile ja parendades ettevõtte kasumlikkust,“ märgib ta.

Üha enam oodatakse täistootmisteenust

Luhaääre sõnul ootavad masinatööstuse kliendid üha enam nö täistootmisteenust, st insenertehnilisi ning innovaatilisi lahendusi, võimekamat tootmispaketti ja järjepidevat kuluefektiivsust. „Olles tarnija globaalsetele suurkorporatsioonidele, peame ka ise olema maailmatasemel,“ lausub Luhaäär, kes on tänases Eestis tööandjaks mitmetele sadaele inimestele. Ning seda pole sugugi vähe.

Heiki Einpaul, AS Hekotek juhatuse esimees räägib, et peale 2009. aasta kriisi on ettevõtte juhtkonna arvates möödunud kõik aastad nii kogu majanduses tervikuna kui masinaehitussektoris selgelt tõusvas joones. „Samas koosneb - ja peabki koosnema - ka masinaehitussektor väga erinevatest ettevõtetest meie ning tunnetus ei pruugi kõikide sektori ettevõtetega sugugi kokku langeda. Kindlasti on oluline, et ettevõttel oleksid turgudele sobivad tooted ja teenused. Turg on pärast viimaseid suuri kriise nõudlik ning valmis vastu võtma ainult vajalikku,“ jätkab Einpaul.

Einpaul leiab ka, et vaadates Eesti vastava sektori ekspordipotentsiaali võrreldes meie lähinaabritega näib talle täna meie inimeste soov töötada kindlasti palju suurem, kui  see oli enne 2009. aasta suurt majanduskriisi. „Sama - meie konkurentsieelisena - ei saa mainida meie põhjapoolsete naabrite kohta,“ poetab ta.

Aasta teine pool tõi tagasilöögi

Hekotek masinaehitustehase juht Vahur Eggert on seisukohal, et  masina-ja metallitööstust tabas 2014. aasta teises pooles tagasilöök. „Vähenesid tellimused Skandinaaviamaade ettevõtetest, kes on olnud paljudele firmadele põhitööandjateks,“ täpsustab ta.

Eggerti sõnul oli ka tagasilöökidele vaatamata hea aasta ja lõi baasiveel parema 2015. aasta kujunemisele. „Aasta  oli töörohke, kasvas käive ja võtsime lisaks inimesi tööle,“ ütleb tehasejuht.

Einpaul täiendab, et mullu läksid Hekotekilt esimesed projektid Prantsusmaale. „Ja kohe igas mõttes õnnestunud. Kliendid igati rahul, lõpumaksed makstud, seega ka Hekotek rahul. Projektide lõpetamine Prantsusmaal osutus meile lihtsamaks, kui kartsime, võttes arvesse varasemat Saksa ja Rootsi kogemust,“ täpsustab ta.

Eggert jätkab, et veel saadi töökorda kaks suurt tööpinki – laserlõike - ja painutuspink. „Need võimaldavad tõsta toodangu kvaliteeti ja tootlikkust,“ lisab ta.

Veel otsustati Eggerti sõnul kriitiliselt üle vaadata oma kvaliteedijuhtimissüsteem. „Tegime mitmeid muudatusi, et see vastaks nii meie endi kui turuvajadustele paremini. Koolitasime rohkem siseaudiitoreid, et auditeerimist saaks osakondade vahel kiiremini ja adekvaatsemalt läbi viia,“ ütleb ta.

Ka Eggert toonitab, et kui vähegi võimalik, tuleb investeerida. „Maailm areneb kiiresti. Eesti tööjõud pole enam ammu odavate killast; määravaks saab tootlikkus ja kvaliteet. Ilma investeeringuteta on seda raske saavutada,“ teab ta.

Kuivõrd investeeringud ent ära on tasunud?

Teatud osa investeeringute tasuvusi on Einpauli sõnul väga raske rehkendada. „Alustame näiteks töötingimuste parandamiseks tehtavatest. Ventilatsiooni parandamisest lisanduv toodang ...? Tegelikult on sama ka paljude tööpinkidega. Näiteks Hekotekis käivitasime 2014. aasta alguses uued laserlõike ja suure painutuspingi. Teoreetiliselt oleks olnud vastavate seadmete teenust osta odavam olnud allhankest, aga tänaseks näeme jälle, et Goldratt’i piirangute teooria toimib tegelikkuses - need pingid on nüüd võimaldanud ettevõttel oma käivet tublisti kasvatada,“ arutleb Einpaul.

Eggert lisab, et veel võeti ettevõttesse tööle inimene, kes tegeleb ainult allhankijatega - aitab neil lahendada tekkinud probleeme ja kontrollib valmistatavaid tooteid.

Einpauli sõnul spetsialiseeruvad ettevõtted järjest rohkem. „Ellu jäävad need, kellel on  selged eesmärgid, mis lähevad kokku turu vajadustega.“

KOMMENTAAR

Indrek Rohtma, Eesti Masinatööstuse Liidu juhatuse esimees: 

Masina- ja metallitöö sektoril ei lähe kuigi hästi, võiks hinnata seisu koolipoisi kolmega. Sektorit on samuti tugevalt mõjutanud maailmaturul toimuv ja õlisektori langus, mis on seotud otseselt nende Eesti  ettevõtetega, kelle nišš see on ja kes sellesse sektorisse toodavad. 

Päris paljusid Eesti ettevõtteid iseloomustab „nokk-kinni-saba-lahti“ olukord. Oskustööjõu puudus on väga suureks murekohaks, mis on tekitanud korraliku palgaralli ja millega peavad ettevõtjad kuidagi toime tulema. Ettevõtted, kes suudaksid müüa ja toota rohkem, ei saa kasvada, sest pole piisavalt tööjõudu. Kindlasti see „pidu“ ei saa kaua kesta. Abi oleks ka investeerimisest seadmetesse ja automatiseerimisest, kuid ettevõtted ei ole täna valmis võtma riske tuleviku ees ja neid investeeringuid tegema. 

Võidavad need, kes ei ole jäänud mugavustsooni ja kes on suutnud leida uusi kliente ja projekte. Need, kes on oma ärihuvid mänginud ainult ühe turu peale, näiteks Soome, nendel on olukord keeruline. 

Eesti ettevõtjad peavad kindlasti tõsisemalt tegelema hakkama oma toote loomise või tootearendusega kaasates vastavate võimekustega insenere. Allhanke mõte seisneb odavama tööjõu müügis, aga teadaolevalt pakuvad seda edukamalt meie konkurentriigid Poola ja Leedu. Kui ei teki uusi nutikaid tooteid ja nišše, milles me oleme teistest tugevamad, siis oleme rongist maas. Kui insener ei leia täna Eestist oma võimetele vastavat tööd, siis tõenäoliselt hakkab ta tööle nende heaks, kes tema teadmisi ja kogemusi rohkem hindavad. Küll aga kaob sellisel juhul see kogemus ja teadmine Eesti majanduse hüvanguks.

Kokkuvõtteks, Eesti suuruses riigis võiks masina- ja metallitööga seotud sidusgrupp olla orienteeritud rohkem reaalsele koostööle ja peaksime küsima, mida meie koos saaksime teha teisiti, et vastata maailmaturu ootustele ja hoida Eesti tööstuse lipp kõrgel.

Autor: Kairi Oja, kaasautor