Autor: Väinu Rozental • 14. september 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tootmismaht on mühinal kasvanud ning praegu ehitab ettevõte 2000 ruutmeetri suurust oma tootmishoonet, kuhu plaanitakse sisse kolida järgmise aasta alguses, kirjutas Äripäev. Tootmispind suureneb praeguse rendipinnaga võrreldes üle kahe korra.

Vahetas vahenduse tootmise vastuKuus aastat tagasi asutatud AMV Grupp vahendas kuni 2012. aastani puittooteid – ostis Eestist kokku saematerjali, aknaraame, kümblustünne ning müüs need edasi Soome.

“Vahendusega on alati nii, et järjest rohkem tahavad teenida tootjad ja vahendaja marginaal jääb järjest väiksemaks,” põhjendab Savimägi, miks ta otsustas tootmisseadmete ostmiseks laenu võtta ning fermide tootmise käivitada. Tegevusvaldkond polnud talle võõras – senini töötas ta puitkatusekonstruktsioone valmistavas OÜs Alusehituse Konstruktsioonid projekteerijana.

AMV Grupi põhitoodang on ogaplaatfermid ehk puitfermid, kus vajalikku mõõtu lõigatud prussid on omavahel ühendatud tsingitud terasplekist ogaplaatidega. Spetsiaalsed metallplaadid surutakse puitu võimsa pressi abil. “Tsehhis valmistatud fermide paigalduseks kulub ehitusobjektil oluliselt vähem aega ja tööjõudu,” rõhutab Savimägi. “Objektil on keeruline kõiki nurki täpselt välja lõigata ja peamine – fermi kokkupanekul on vaja suurt tasast pinda, mida ehitustandril on sageli võimatu leida.”

AMV Grupp tarnib klientidele kuni 18 meetri pikkuseid katuseferme. Lihtsama, näiteks viilkatusega maja fermide paigaldamiseks kulub spetsialistidel vaid üks päev.

Uudsed talad alles hakkavad levima

Lisaks fermidele toodab AMV Grupp positalasid ehk puit-metalltalasid. Tegu on talaga, mille ülemise ja alumise prussi vahel on terassõrestik. Tänu ruumilisele konstruktsioonile saab sellisest talast elektrijuhtmeid, torusid ja muid kommunikatsioone hõlpsalt läbi vedada. Positalasid kasutatakse hoonetes peamiselt põranda- ja vahelaetaladena.

Savimäe sõnul on positalad Põhjamaades ja Baltimaades suhteliselt uus toode. “Näiteks Soomes on hakatud neid kõvemini reklaamima ja turustama alles paaril viimasel aastal,” räägib ta. “Skandinaavias on positalade kasutamine muutumas üha populaarsemaks ja ma usun, et ka Eestis hakkab nõudlus nende järele tõusma. Eestis propageeritakse puidu kasutamist ehituses päris korralikult.” Savimäe andmeil on nad positalasid tootnud umbes 30 maja tarvis ning enamik neist on püsti pandud Rootsis ja Soomes.