Seadus näeb ette võimaldada ettevõtetel kaevandada alates 2009. aastast kehtestatud aastamäärast vähem kaevandatud põlevkivi varu tagantjärele.
„Jätkuvalt ei tohi seitsme aasta jooksul keskmine kaevandusmaht ületada 20 miljonit tonni. Lubatud kaevandmise ülempiir tagab nii kaevandamise paindlikkuse kui ka keskkonnakaitse,“ ütles keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra. Ta toonitas, et põlevkivi paindlikuma kaevandamisega on omavahel seotud nii sotsiaal-, majanduslikud kui ka keskkonnamõjud. Sotsiaalne mõju on eelkõige Ida-Virumaa tööstuspiirkonnas. Seadus võimaldab ettevõtetel prognoosida oma kaevandamistegevust võimalikult täpselt ning mitte taotleda põlevkivikoguseid, mida tegelikult kaevandada ei suudeta. Seni kehtiv põlevkivi kaevandamise aastamäär on piiratud 20 miljoni tonniga, kuigi ettevõtete reaalsed kaevandamismahud pole alates 2009. aastast ületanud 16 miljoni tonni piiri. Sellest tulenevalt on ajavahemikus 2009-2014 kaevandamata jäänud 4028 tuhat tonni põlevkivi aastas ehk sellel perioodil kokku 24 172 tuhat tonni.