Autor: Tanel Raig • 21. mai 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Müügitulu mõningast kasvu toetas tarbija kindlustunde paranemisest tulenenud sisenõudluse suurenemine. Samas pidurdas eksporti Eesti jaoks oluliste kaubanduspartnerite Soome ja Rootsi nõrk nõudlus,“ ütles  Põllumajandusministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja Taavi Kand.

 68 miljoni euro suuruse müügitulu juures teeniti 4,9 miljonit eurot kasumit, mis on aasta varasemast 53% enam. „Puu- ja köögiviljatööstuste kogukasum kasvas mullu oluliselt kiiremini kui toiduainetööstuse tegevusalade keskmine, seda põhiliselt müügitulu kasvu ja kulude kokkuhoiu tulemusel,“ ütles Kand. „Samas tuleb 53% suuruse kogukasumi kasvamise puhul arvestada madala võrdlusbaasiga – 2013. aastal kasvasid toorainete hinnad oluliselt ja kasum vähenes peaaegu 40%“. Puu- ja köögiviljatööstused eksportisid 2014. aastal ligi 21 miljoni euro eest, mida oli aasta varasemast 13% vähem. „Venemaa poolt kehtestatud sanktsioonid meie puu- ja köögiviljatöötlejaid otseselt ei mõjutanud, kuid kaudselt jõudsid piirangute mõjud siiski ka Eesti tarbijani. Sanktsioonide tulemusel kaotasid Euroopa Liidu suured puu- ja köögivilja eksportöörid olulise turu ja pakutavad puu- ja köögivilja kogused suurenesid ja hinnad hakkasid langema,“ lisas Kand. SA esialgsetel andmetel oli 2014. aastal puu- ja köögivilja töötlevates ettevõtetes tööga hõivatud keskmiselt 722 inimest, mida oli aasta varasemast 128 inimese võrra rohkem. Puu- ja köögiviljatööstuses tegutseb keskmiselt 5% toiduainetööstuses ning 0,7% töötlevas tööstuses hõivatud inimestest.