Autor: Raigo Neudorf • 9. mai 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Märtsis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,2 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 157 miljonit eurot, mis võrreldes möödunud aasta sama perioodiga suurenes.

 Kõige enam eksporditi Eestist elektriseadmeid (viiendik koguekspordist), mineraalseid tooteid (12%), põllumajandussaadusi ja toidukaupu (10%) ning puitu ja puittooteid (10%). Oluliselt suurenes põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport (kasv 15 miljonit eurot), samuti mineraalsete toodete (kasv 10 miljonit eurot) ning puidu ja puittoodete (kasv 10 miljonit eurot) eksport. Samal ajal vähenes keemiatööstuse tooraine ja toodete (langus 37%) ning metalli ja metalltoodete (langus 13%) väljavedu.

Märtsis imporditi Eestisse kõige rohkem elektriseadmeid (17% Eesti koguimpordist), mineraalseid tooteid (13%) ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu (10%). Suurim kasv toimus transpordivahendite (kasv 15 miljonit eurot) ning kummi ja plasttoodete (kasv 9 miljonit eurot) sisseveos. Samas vähenes elektriseadmete ning keemiatööstuse tooraine ja toodete sissevedu (langus vastavalt 5% ja 4%).

Ekspordi sihtriikide seas oli esikohal Rootsi (17% Eesti koguekspordist), järgnesid Soome (15%) ja Venemaa (11%). Rootsi eksporditi enim elektriseadmeid ning puitu ja puittooteid, Soome elektriseadmeid ning mitmesuguseid tööstustooteid (sh mööbel ja kokkupandavad ehitised), Venemaale mehaanilisi masinaid.

Enim kasvas eksport USA-sse (kasv 2,2 korda ehk 28 miljonit eurot), samuti kasvas eksport Venemaale ja Belgiasse (vastavalt 13 ja 12 miljoni euro võrra). Eksport USA-sse kasvas mineraalsete toodete (sh mootorkütus, kütteõlid), Venemaale peamiselt mehaaniliste masinate ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade, Belgiasse mineraalsete toodete (sh põlevkivikütteõli) väljaveo suurenemise tõttu. Samas vähenes oluliselt eksport Lätti ja Leetu. Lätti vähenes keemiatööstuse tooraine ja toodete ning Leetu mineraalsete toodete väljavedu.

Kõige rohkem imporditi kaupu Soomest (15% Eesti koguimpordist), Saksamaalt ja Rootsist (mõlemast 11%). Soomest imporditi enim mineraalseid tooteid (sh mootorikütused) ja elektriseadmeid, Saksamaalt mehaanilisi seadmeid ja transpordivahendeid ning Rootsist elektriseadmeid ja transpordivahendeid.

Kasvas kaupade sissevedu Saksamaalt (kasv 17 miljonit eurot), Soomest (kasv 15 miljonit eurot) ning Venemaalt (kasv 11 miljonit eurot). Saksamaalt kasvas mineraalsete tootete (sh kütte- ja määrdeõlid) ja mehaaniliste seadmete ning Soomest mineraalsete toodete sissevedu. Venemaalt suurenes mineraalsete toodete (sh õli ja kütteõli) import. Samas kahanes kaupade import Hiinast ning Lätist.

Tänavu I kvartalis kahanes kaupade eksport 8% ja import 4% võrreldes 2013. aasta sama perioodiga. Kaubavahetuse puudujääk oli I kvartalis 362 miljonit eurot (2013. aasta samal ajal 262 miljonit eurot).

Märtsis ekspordi- ja impordihinnad langesid võrreldes eeelmise aasta märtsiga 3%.