Autor: Raigo Neudorf • 8. mai 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Millistes tööstusharudes esineb kõige sagedamini intellektuaalomandi tõsiseid rikkumisi või vargusi?

Ilmselt pole olemas ühtegi tööstusharu, mis ei võiks olla puudutatud intellektuaalomandi rikkumistest. Tööstusomandi valdkonnas (patendid, disainid, kaubamärgid) võivad põhjused seisneda selles, et konkureerivad ettevõtted kasutavad tehnilisi lahendusi, mis on patentidega kaitstud.

Eesti ettevõtted seisavad selliste probleemidega tihti silmitsi välisturgudele sisenedes. Intellektuaalse omandi aktiivne kaitse on arenenud riikide turgudel aastate jooksul tugevasti juurdunud ning nii võib Eesti eksportima asuv ettevõte leida end tihtipeale olukorras, kus tema tegevus välisturgudel on takistatud, kuna juba tootearenduse käigus ei ole piisavalt uuritud intellektuaalsest omandist tulenevaid tegevuspiiranguid. Taolised konfliktid on veelgi lihtsamad tekkima näiteks kaubamärkide pinnalt – koduturul registreeritud kaubamärk ei taga selle kasutusvõimalust eksporturgudel.

Teisalt võitlevad ennekõike välismaised õiguste omanikud võltsingutega, mis üritavad leida teed ka Euroopa ning Eesti turgudele. Võltstoodete puhul on enam levinuks kaubamärgi- ja disainiõiguste rikkumine.

Aegade jooksul on kaupade olemus, mida võltsitakse, vastavalt trendidele küll muutunud ning sõltub nii võltsimise lihtsusest kui ka selle tulususest. Levinud on jätkuvalt kosmeetikatoodete, rõivaste ja jalanõude võltsingud, kuid siiamaile satuvad tihtipeale ka võltsitud elektroonikatooted ning ka ravimid.

Teinekord ei kajasta statistika näiteks asjaolu, et nii mõnigi salakaup, st kaup, millel vajalikud tolli- või aktsiisimaksud (nt tubakas), on tegelikult võltskaup. Kuna selliseid rikkumisi menetletakse üldjuhul maksuseaduste alusel, siis kaupade võltsimisele tihtipeale enam täiendavat tähelepanu ei pöörata. Lisaks sellele, et võltsingute puhul kasutatakse ära intellektuaalomandi õiguste omaniku omandit ning petetakse tarbijat, võivad võltskaubad osutuda ka tervisele ohtlikuks, kuna nad on tihtipeale toodetud kontrollimata toorainest ning oludes, mis ei vasta nõuetele.

Kas tuntud Eesti tootmisfirmad on samuti kokku puutunud intellektuaalomandi vargusega?

Kahtlemata on Eestis mitmeid suuremaid ja väiksemaid, tuntud ja vähemtuntud ettevõtteid, kes on kokku puutunud küsimustega, et nende intellektuaalomandi õigusi on rikutud või n-ö varastatud. Ennekõike on Eesti ettevõtete kogemused seotud sellega, et neile kuuluvaid kaubamärke on välisturgudel enda nimele registreerinud sealsed koostööpartnerid. Sellised juhtumid ilmnevad ennekõike Venemaal, Ukrainas ja Hiinas. Tegemist on riikidega, kus õiguse jaluleseadmine ei pruugi olla ei lihtne ega odav, seega on õigeaegne oma õiguste kaitse ning kaubamärkide registreerimine väga oluline.

Eriti seostuvad need juhtumid internetikaubandusega, mille puhuks peab ettevõtetel olema juba eelnevalt läbimõeldud oma intellektuaalomandi kaitsestrateegia.

Kuidas saavad tootmisettevõtted oma toodangut kõige efektiivsemalt intellektuaalomandi varguse eest kaitsta?

Intellektuaalomandi kaitse puhul on kõige olulisem meeles pidada, et tegemist on eraõigusega, mille efektiivne kaitse eeldab seda, et omanik teostab eelnevalt vajalikud toimingud oma õiguste kaitseks. Patentide, disainide ja kaubamärkide puhul eeldab see nende registreerimist koduturul ning olulisematel turgudel või tootjariikides.

Alles seejärel on ettevõtetel võimalus oma õigusi kaitsta. Õiguste kaitset tähendab esmalt seda, et ettevõte ise jälgib turuolukorda selleks, et avastada võimalikud rikkumised või võltsingud. Täiendavalt on võimalik nii Euroopa Liidus kui ka mitmetes teistes riikides kasutada tolli abi võltsingute tõkestamisel. Interneti puhul tuleb jälgida suuremates internetikeskkondades pakutavaid kaupu – enamike puhul on olemas ka spetsiaalsed avalduste vormid intellektuaalset omandit rikkuvate kaupade müügi- ja reklaamipakkumiste eemaldamiseks.

Riiklikud struktuurid (politsei, toll, kohus) saavad pakkuda vaid abistavat rolli intellektuaalse omandi õiguste kaitsel, kuid kaitse efektiivsus sõltub siiski ennekõike omanikust endast.

Kõige selle juures peavad omanikud arvestama ka sellega, et rahvusvahelisel või riiklikul tasandil võivad tekkida initsiatiivid reguleerimaks näiteks kaubamärkide kasutust.

Viimase aja näitena võib tuua Euroopa Liidu initsiatiivi keelata muude kui sõnaliste kaubamärkide kasutamine tubakatoodetel. Taoline kaubamärgi kasutuse piirang rikub kaubamärgiomanike õigusi oma kaubamärkidele ning hinnanguliselt on ebamõistlik ja ebaproportsionaalne õiguste piirang, mis võib osutuda ilmselt teerajajaks võimalikele tulevastele omandi piiramise initsiatiividele muude kaupade osas.