Autor: Ain Alvela • 22. november 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Muidugi on siin omad valdkonnad, betoonimikseriga üle piiri ei lähe, aga üldine trend näitab meie sektori ekspordi kiiret kasvu,“ selgitas Einstein.

Aga ka tema ei saa üle ega ümber heitlikust majanduspoliitikast, näiteks poliitilistes tõmbetuultes tõstetud keskkonnatasudest. Keskkonnatasude pidev tõus on tema sõnul meilt viinud viimased kergkruusa ja katusekivide tootmisüksused.

„Nii ongi Lõuna-Eestis juba mõttekam tuua kohapeal vajaminev liiv Lätist, sest sealt saab selle odavamalt kätte,“ nentis Einstein. „Ka meie kaevandussektori ettevõtete maksukoormus kasvab pidevalt, kusjuures kõik need maksutõusud tulevad ootamatult, heal juhul saame pool aastat ette sellest teada. Oleks aga tarvis teada kümme, no heaküll, kasvõi viiski aastat ette.“

Einsteini sõnul on elektrienergia Eesti tööstusele kallim kui Skandinaavia riikide tööstusele.

„Mis energiamajandusse puutub, siis ettevõtja ootus on, et riik vaatab üle võrgutasu, taastuvenergiatasu ja aktsiisimaksu, mis praegu on kordades kallimad võrreldes näiteks Rootsi ja Austriaga,“ märkis ta.