Autor: Raigo Neudorf • 23. oktoober 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Sellises olukorras tõuseb esiplaanile süsteemsete tööstuspoliitikate (industry policies) vajadus, millega mujal tegeletakse, meil aga mitte,“ märkis Vare. Tallinnas toimuval tööstusvaldkonna aastakonverentsil „Tööstusettevõtete Äriplaan 2014“, kus ta räägib tööstuse tulevikutrendidest. Konverentsiga saab tutvuda SIIN.

„Seni oleme me lisaks reinvesteeritud tulu edasilükatud maksustamise üldisele korrale kasutanud oma tööstussektori arendamiseks peamiselt turundusele keskendunud toetusmeetmete, väikeettevõtluse starditoetuste ja vaid piiratud mõjuga tehnoloogiatoetuste pakette. Vähegi mastaapsemate, suuremat lisaväärtust pakkuva toodangu jaoks vajalike tehnoloogiainvesteeringute tegemiseks aga puuduvad meil täna arvestatavad otsesed või kaudsed toetusmeetmed.“Vare sõnul on väikese majandusmahuga riikide puhul see tõsiseks piirajaks, mistõttu jääb Eesti sugustele majandustele jätkuvalt konkurentsiargumendiks muude sisendite madalam hind. Selleks on eelkõige energia- või tööjõusisendite odavus ning keskendumine kitsale nišilisele energia- või tööjõumahukamale tootmisele.„Samas hakkavad need argumendid end vääramatult ammendama. Samuti peame tähelepanu pöörama oma eksporditööstuse struktuurselt ebaühtlasele jaotusele, kus meie eksporti veavad suuresti välisomanikele kuuluvad konkreetset emaettevõtete kui kasumikeskuste heaks töötavad ettevõtted.  Tegelikult hoiab see kõik nii meie tööstusel kui majandusel tervikuna justkui  klaaslage ees, millest läbimurdmiseks on vaja uutmoodi tegutsemist nii riigi kui ettevõtja tasandil,“ lisas Vare.Ettevõtja ja visionääri Raivo Vare pikemat ettekannet kõnealusel teemal on võimalik kuulata 22. novembril