Autor: Taavi Veskimägi • 13. august 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Huvi pärast sai näppudel tehtud arvutusega analüüsitud, milline oleks olukord olnud, kui poleks üldse Eesti-Soome ühendusi või kui oleks käigus juba mõlemad EstLinki kaablid, kirjutab Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi oma blogis. 31 miljonit eurot. Ilmselt olnuks kogukulu isegi märksa kõrgem, arvestades Balti riikide väikest elektrijaamade arvu ja suuri erinevusi muutuvkuludes.

NPS Eesti piirkonnast osteti juunis elektrit 26,8 miljoni euro väärtuses. Adekvaatne võiks olla eeldus, et kui meil poleks üldse ühendust Soomega, olnuks hind Eestis kõigil tundidel vähemalt kümnendiku kõrgem, kui see oli n-ö pudelikaela ajal. Siis pidanuks tarbijad juunis kokku maksma elektri eest Eesti hinnapiirkonnas ca

Teine arvutus. Kui aga oleks toiminud juba ka EstLink2, mille planeeritud ülekandevõimsus on 650 MW? Taolises olukorras Eleringi hinnangul Soome ja Eesti vahel enamikul tundidest pudelikaela ei ole ja kahe turu mahtude erinevust arvestades oleks meil Eestis sisuliselt Soome hind. Sel juhul oleks tulnud tarbijatel juunis maksta börsilt ostetud elektri eest kokku ca 19 miljonit eurot.

Arvestame, et kaablite eluiga on eeldatavalt umbes 40 aastat. Ainuüksi see sõrmedel arvutus võiks panna mõtlema, et kas põhivõrgu tasu tõus EstLinkide ehitamiseks on kulu, mille vastu tasub võidelda, või investeering tulevastesse madalamatesse elektrienergia hindadesse?