Autor: Raigo Neudorf • 13. juuni 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tootmise kasvu piiravad raporti järgi põllumajandusmaa puudus, kerkivad tootmishinnad ja üha karmistuvad keskkonnanõuded. Tootlikkuse aeglustunud kasv ja samal ajal suurenenud nõudlus toidu järele hoiavad teravilja, elusloomade ning biokütuste hinnad ajaloolistest tasemetest kõrgemal ka eelseisval kümnendil.

Erilise tähelepanu all on raportis Hiina, kus elab viiendik maailma elanikkonnast. Sealse toiduainetööstuse kiire areng ja inimeste kasvavad sissetulekud mõjutavad üha enam maailma turgude hinnataset.Põllumajandusministeeriumi välissuhete osakonna juhataja Ruve Šank ütles, et prognoosist joonistub Eesti piimandussektori jaoks välja ekspordivõimalus Hiinasse. „Prognoos näitab, et 2022. aastaks suureneb Hiinas piimatoodete import 60%, millest ligi 90% moodustab piima- ja lõssipulber. See oleks Eesti piimandussektori jaoks väga selge võimalus,“ rääkis Šank.

Väljavõtteid raportist:

*Järgmise 10 aasta jooksul prognoositakse etanooli tootmises 67% tõusu, kusjuures biokütusteks kulub kogu maailmas toodetud suhkruroost ligi 28%, taimsetest õlidest 15% ja jämedast koorimata teraviljast 12%.

*Arenguriikide osakaal kogu maailma lihatoodete tootmise suurenemises on 80%, millest omakorda 50% moodustavad linnulihatooted.*Ülemaailmne piimatoodang suureneb aeglasemalt kui seni, sest söödapõhist süsteemi mõjutab sööda kõrge hind ning karjamaapõhist süsteemi konkurents maa- ja veeressursside üle.*Prognoositakse vesiviljelustoodangu (nt kalakasvatused) 35% tõusu.