Autor: Sirje Rank • 22. mai 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

ELi kütusekvaliteedi direktiivi 2011. aasta rakendusakti eelnõu ning ilmselt ka uus, lähimatel kuudel avaldatav eelnõu, looksid olukorra, kus vaid 10% põlevkiviõlist toodetud kütustest oleks turustatav.

Eesti ärgitab teemat käsitlema laiemalt kui ELi kliimaeesmärkide aspektist. Sektor tähendab Eesti jaoks ka töökohti, investeeringuid ja maksutulu. Sealhulgas investeeringuid teadus- ja arendustegevusse, millest 30% langes mullu põlevkivisektori arvele. Samuti tähendab see ekspordivõimalusi ning kodumaiste energiaallikate arendust, mida ka EL ise oma energiastrateegia kaudu arendada püüab.

Eesti möönab, et põlevkiviõlist toodetud kütused on arvutuslikult suure süsinikumahukusega, kuid lähtub oma argumentatsioonis sellest, et põlevkivist õli tootmine saastab vähem kui põlevkivist elektri tootmine, selgitas majandusministeeriumi nõunik Rasmus Ruuda.

Sama argumentatsiooni on kasutanud keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus nii ELi keskkonnanõukogu aruteludel kui ka kohtumistel kliimavoliniku ja keskkonnavolinikuga. Põlevkivist diislikütuse tootmine on võrreldes elektri tootmisega väiksema negatiivse mõjuga keskkonnale: energiaühiku kohta on emissioonid kaks korda väiksemad, jäätmeid tekib ligikaudu 25 protsenti vähem, veetarve on 3,5 korda väiksem. Seda asjaolu komisjoni metoodika arvesse ei võta.

Eesti soov on, et Euroopa Komisjon ei lahterdaks õlitooteid erinevatesse kvaliteedikategooriatesse sõltuvalt nende toorainest, vaid määraks kõikidele tooteliikidele samad tingimused – kõigile kütteõlidele samad, kõigile diislikütustele samad, kõigile bensiinidele samad – olgu need siis tehtud naftast, põlevkivist või millestki muust, selgitas Eesti seisukohta välisministeerium.

27. mail kohtub välisminister Urmas Paet Brüsselis samal teemal Euroopa Komisjoni kaubandusvoliniku Karel De Guchtiga ja 30. mail Pariisis OECD ministrite kohtumise raames Saksa majandus-ja tehnoloogiaministri Philipp Rösleriga.

Eesti valitsuse jõupingutuste edust sõltuvad näiteks Viru Keemia Grupi investeeringud uude tehasesse – ca 400 miljonit ­eurot, ütles VKG juhatuse liige ja tehnikadirektor Meelis Eldermann.

"Eesti on väheseid riike maailmas ja Euroopas, kes targalt majandades võib nautida energeetilist sõltumatust nii elektrienergia kui ka vedelkütuste tootmises," märkis ta.

VKG-l on plaanis lähiajal rajada põlevkiviõlist diislikütuse tootmise tehas võimsusega 14 000 barrelit ööpäevas. See katab ligi 70% kogu Eesti vajadusest. Ainukeseks varjuküljeks on Euroopa Liidu mootorikütuste direktiiv, mille jõustumine võib sundida Eestit kogu siin toodetud mootorikütuse eksportima ja Eestis tarbeks kütust jätkuvalt importima.

Eesti Energia keskkonna arendusjuht Tõnis Meriste ütles teemat kommenteerides, et kütuste kvaliteedi direktiiv kehtestab piirmäära, millest suurema CO2-emissiooniga vedelkütust tuleb segada väiksema CO2-emissiooniga kütusega. See kasvatab nõudlust kallimate madala CO2-emissiooniga vedelkütuste suhtes, mis täna on konkurentsivõimetud.

"Ideaalis loodetakse, et madala CO2-emissiooniga kütuseid hakatakse tootma kohapeal. Direktiivi kehtestamine võib aga hoopis kasvatada ELi sõltuvust välistest energiaallikatest ning võimalik, et seega ka märksa saastavamast tootmisest," sõnas ta.

"Lõpptulemusena võib kütuste kvaliteedi direktiiv tõsta vedelkütuste hinda Euroopa Liidu turul, samuti võib kasvada administratiivne koormus. Selline tendents suurendaks veelgi kogu Euroopa sõltuvust välistest energiaallikatest. Seega on kütuste kvaliteedi direktiiv üks näide praktilistest asjaoludest, miks energia tootmist on otstarbekas arendada ka väljapool Euroopa Liitu," rääkis Meriste.