Autor: Raigo Neudorf • 7. mai 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Üle poole, ehk 53% küsitluses osalejatest vastas, et saavad ametlikku palka. Küsitluses osales sel aastal 1269 vastajat.

Võrreldes eelnevate aastatega on ümbrikupalga maksmise osakaal järjekindlalt vähenenud. Kui 2007. aastal läbi viidud küsitluses vastasid ligi 25%, et saavad ümbrikupalka, siis 2010. aastal oli see näitaja juba 19% ja 2011. ning 2012. aastal vaid 12%. Käesoleval aastal on ümbrikupalga saajate osakaal langenud madalaimale, 10% tasemele.„Ümbrikupalga osakaalu vähenemine aastast-aastasse näitab inimeste teadlikkuse kasvu ümbrikupalga tegeliku mõju suhtes. Töötajal on õigus saada mitmeid hüvitisi, mille arvestamise aluseks on tema ametlikud sissetulekud: ajutise töövõimetuse hüvitis, puhkusetasu, töökoha kaotamisega seotud hüvitis, vanemahüvitis, pension ning samuti sõltub töötaja sissetulekust tema laenuvõimekus. Inimesed teadvustavad, et tegelikkuses kaasneb ümbrikupalkade maksmisega negatiivne mõju kogu ühiskonnale,“ kommenteeris küsitluse tulemusi CV Keskuse turundusjuht Laura Tammeorg.„Ümbrikupalga maksja loob oma tegevuspiirkonnas ja -valdkonnas ebaterve konkurentsitingimuse, mille tulemusel kõik seadustest tulenevad maksud tasunud ettevõte on seatud majandusliku kriisi äärele. Ümbrikupalga maksja ei tegutse iial töötaja huvides – tegemist on omakasuga, mille käigus palgalt makse kinnipidamata jättes võetakse töötajalt võimalus kindlale ja turvalisele elujärjele,“ seisab maksu- ja tolliameti veebilehel.