Autor: Raigo Neudorf • 25. aprill 2013
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Miljonid õlleliitrid ootavad ladudes suve

Suure õlletootja lattu on enne suve kogutud miljoneid liitreid kesvamärjukest. Seda, kuidas valmistub suveperioodiks ehk müügi tipphooajaks Eesti üks juhtivaid õlletootjaid, käis uurimas Tööstusuudiste teemaveeb.

Kui Äripäeva Tööstusuudised märtsi viimastel päevadel Saku Õlletehase juhatuse esimehe Margus Kasteinaga kohtub, töötavad ettevõtte tootmisliinid pea täiskiirusel. Kuigi Eestit katab veel parajalt paks lumevaip ja äsja alanud kevad meenutab pigem südatalve, valmistub Saku ettevõte juba suvehooajaks. Margus Kasteina sõnul pole selles midagi imelikku, et õlletootja juba südatalvel suvele kui müügi kõrgajale mõtleb.

„Juba jaanuari esimesest päevast saadik kehtib meil tootmises kõrghooaeg,“ ütleb Kastein.See tähendab, et tootmisliinid käivad sisuliselt täistuuridel ehk 24 tundi ööpäevas ja 7 päeva nädalas. Tema selgitust mööda langeb Saku Õlletehase erinevate osakondade kõige pingsam tööperiood erinevatele aegadele. Näiteks müügi- ja logistikaosakonna jaoks saabub kõige kibedam töötegu koos soojade ilmade ehk õlletarbimise tippajaga.„Hetkel (märtsi lõpus – toim.) valitseb lisaks tootmisele meil kõrghooaeg ka turundusosakonnas, kus toimuvad ettevalmistused juba 2014. aastaks – me planeerime oma turundustegevusi sisuliselt aasta ette,“ märgib ettevõtte juht.Turundustiimi ülesanne pole seejuures kerge, kuna meeskond peab aru saama, millised on sektori globaalsed trendid lähitulevikus ja milliseks võivad nende trendide taustal kujuneda kohalikud tarbimisharjumused. Selleks on vaja ettevõttel sisse osta ja ka omal käel läbi viia erinevaid uuringuid, saada tarbijatelt detailset tagasisidet nende ootuste kohta jne.Võimalikult hea ettevalmistuse tagamiseks on igal tootegrupil (õlled, siidrid, long dringid jne) oma tootejuht, kelle üheks ülesandeks ongi mõelda üks aasta ette. Eesmärgiks on tagada valmisolek järgmise aasta suveks koos kõige sinna juurde kuuluvaga:  tootegruppidele on vaja koostada äriplaanid, tellida pakendid, arendada välja uued maitsed jne.Nagu öeldud, on kohaliku õlletootja kõige suuremad ootused seotud suveperioodiga. Näiteks Saku Õlletehase müük neljal suvehooaja kuul (mai, juuni, juuli, august) moodustab ettevõtte aastasest kogumüügist ca 43 protsenti. Sestap ei mängi õlleäris väga suurt rolli see, kas aasta alguses või lõpus on müüginumbrid 10 protsenti suuremad või väiksemad. Hoopis kriitilisema tähtsusega on see, kui edukaks kujuneb ettevõtte jaoks suvehooaja nelja kuu müük.„Kui suvehooajal on erinevus 10 protsenti, siis selle absoluutväärtus on kordades suurem kui aasta alguses või lõpus,“ nendib Kastein.Samas võib selline hooajaline kõikumine sõltuda suvel kõigest kahest-kolmest soojast nädalast.„Kahjuks töötame me sellises kliimavöötmes, kus ilm on väga suure teguriga,“ ütleb Kastein ja kordab juba vana tõde, et päike on õlletootja jaoks parim müügimees.Näiteks jäätisetootmises olevat aasta kõige parema ja kõige viletsama kuu müüginumbrite vahe viiekordne. Õlletööstuses käärid nii suured pole, jäädes 2,5-3 korra vahele, kuid sellest hoolimata kehtib ka seal reegel, et kui suvi on hea, tuleb ettevõtte jaoks kõigi eelduste kohaselt hea aasta. Kui aga suvi juhtub olema vilets, tuleb ka kokkuvõttes suhteliselt viletsam aasta. Nii on õlletööstuses võimalik sisuliselt juba poole aasta pealt öelda, milliseks aasta tervikuna kujuneb.Saku Õlletehase müügi- ja äriplaanidest pole siiski võimalik välja lugeda, kas ettevõte ootab head või viletsat suve.„Äriplaanis me ilmast ei kirjuta - see on lootusetu tegevus, kuna seda on võimatu ennustada. Me teeme oma parima arusaamise järgi, mõnikord on see optimistlik, mõnikord aga pessimistlik,“ selgitab Kastein.Tema sõnul proovib Saku Õlletehas oma plaane teha nii, et kui juhtub tulema väga hea suvi,  on ettevõttel olemas mingisugune ressurss oma tootmisvõimsuse tõstmiseks. Ehk teisisõnu ei müüda oma tootmismahte sajaprotsendiliselt välja.„Meil on umbes kümmekond põhitoodet, millel on olemas alati turvaline varu ja mis kunagi otsa ei saa.  Nendeks on näiteks Saku Originaali kuuspakk, Rocki kuuspakk jt,“ lisab õlletööstuse juht.Ettevõtte ladudes peidab end täna nii mõnegi õllesõbra tõeline unistus: sinna on hetkel ladustatud enam kui 7,5 miljonit liitrit erinevaid tooteid. Tegu on märkimisväärse hulgaga, kuna Saku Õlletehase aastane müügimaht Eestis ulatub umbes 65 miljoni liitrini. Ettevõtte aastane tootmismaht on aga veelgi suurem. Näiteks läinud aastal valmis ettevõtte tootmisliinidel 80 miljonit liitrit erinevaid tooteid. Kuna Sakus valmivad ka teiste turgude tarvis valmistatavad tooted, on müügi- ja tootmismahud erinevad. Sel aastal on joogitootjal plaanis püstitada kõigi aegade tootmisrekord ning tootmisliinidel peaks valmima üle 90 miljoni liitri erinevaid jooke.„Suur on sellest läheb koduturule, aga umbes pool mahust  läheb välisturgudele kas siis meie enda kaubamärkide all või Carlsbergi grupi toodete näol,“ selgitab Kastein.Eesti on Kasteina hinnangul Carlsbergi Grupis küllaltki eriline riik. Tüüpiline Carlsberg Grupi riik müüb õlut, teeb seda suurel turul ning tuleb aastas välja 5-6 uudistootega, mida on päris palju.„Eesti tarbijad on samas väga uuendusmeelsed ja otsivad kogu aeg uusi tooteid.  Seetõttu oleme me Carlsberg Grupis oma innovatsioonide arvu poolest  selgelt esirinnas.  See on mõnes mõttes veider, et nii väiksel turul on nii palju uusi tooteid. Eesti tarbija küll hindab traditsioone, kuid samas proovib uuendusi. See on huvitav kombinatsioon. Mul on hea meel, et mitu meie innovatsiooni on ka Carlsberg Grupi poolt üle võetud. Näiteks õlletootja Baltika lansseeris Venemaal meie maailmaõllede kontseptsiooni. Samas on Baltika sada korda suurem ettevõte kui Saku. Selliste asjade üle on meil väga hea meel.“Mis puudutab õlletootjate omavahelist konkurentsi Eesti turul, keskendub see peaasjalikult kahe suure tegija ehk Saku Õlletehase ja A. Le Coqi mõõduvõtuks, keda rahvasuus teinekord ka  „siniseks“ ja „punaseks“ õlletootjaks kutsutakse.  Küsimusele, kui äge on „sinise“ ja „punase“ igapäevane konkurents kohalikul õlleturul, vastab Kastein, et tavatarbija tajub seda konkurentsi ilmselt jaekaubanduse tasemel.„A.Le Coq, Viru Õlu ja rida rahvusvahelisi brände –  kõik nad on Saku Õlletehase jaoks väärikad ja targad konkurendid. Samas on konkurents päris tihe. Eesti jaekaubanduses on saadaval umbes 300 õllemarki. Seetõttu on üks põhiküsimusi, kuidas oma konkurentidest eristuda,“ märgib Kastein. Tema sõnul on konkurentsi peamised atribuudid toode, tootega kaasnev lubadus ehk bränd ning toote hind.„Kõige keerulisem osa meie jaoks on hinnavõitlus ja erinevate kampaaniate pool. Ma ei saa märkimata jätta, et hinda puudutav konkurentsiolukord on viimase viie aastaga märkimisväärselt muutunud ja karmistunud. Kuni 2008. aastani müüdi Eestis tooteid (õlut – toim.) täishinnaga. Kampaaniate osakaal meie mahtudes oli 2008. aastal 5-10 protsendi piirimail. Tarbija kasuks ja meie kahjuks on täna konkurents viinud selleni, et peaaegu 50 protsenti toodetest müüakse kampaaniahindadega. Nii et konkurents käib ka selle nimel, kelle toode kampaaniasse läheb, milliseid väljapanekuid õnnestub endale kampaaniates saada jne. Meie jaoks on kõige suurem risk see kui hind muutub ainukeseks argumendiks. Siis müüme varsti õlut nagu kilepiima. Õnneks on meil tugevad brändid ja kõik tarbijad ei osta ainult hinda,“ lisab Kastein. 

 

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077