Autor: Ain Alvela • 25. aprill 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Samas ei ole sisenõudlus taastunud, ka tänavuseks aastaks on ette näha mõõdukat miinust,“ ütles Hansson. „Positiivsem arengusuund on see, et toormehindade kiire hinnatõus näib olevat peatunud.“

Kuigi Euroopas üldiselt valitsevad majandusarengu osas siiski pessimistlikud noodid, siis Eesti ettevõtjad on Hanssoni sõnul naabritest pigem optimistlikumad. Selleks annab põhjust ka asjaolu, et Eesti majandus on pärast üleilmset majanduskriisi kasvanud euroala keskmisega võrreldes märgatavalt kiiremini. Samas on ka Eestis inflatsioon euroala kiireim, kuigi tõsi – ka see trend on aeglustuv.

„Euroopa Keskpank prognoosib, et euroala majandus pöördub kasvule ehk käesoleva aasta teises pooles,“ rääkis Hansson. 

Hansson on seda meelt, et hinnatõus, eriti just toiduainete kui esmatarbekaupade hinnatõus ehk nn sundkulutuste suurenemine vähendab kindlasti kogutarbimist – toidule kulub küll rohkem raha, aga mitte sellepärast, et rohkem ostetakse, vaid selle tõttu, et söögikraam on lihtsalt üha kallim.

„Eesti sisenõudluse ja eratarbimise kasvu soodustavad tööpuuduse alanemine ning tugev palgakasv,“ pehmendab ta üldisi muremõtteid, mida numbrid kipuvad siiski veel näitama. „Kui üldine ebakindlus taandub, intressid alanevad, laenu saab lihtsamalt, siis suureneb ka tarbimine. Eks selles väike risk, n-ö positiivne riski peitub, aga sellist buumi, nagu me hiljutisest mäletame, ei näita küll mingid märgid.“