Autor: Ain Alvela • 21. märts 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tootearendusele panustab Eesti toiduainetööstus tervikuna palju, erandiks ei ole ka lihatoodete valmistajad. Eks see ole kahtlemata ka üks põhjus, miks lihatöötlejate kasumimarginaal küünib üldiselt heal juhul vaid protsendi või paarini - niigi napi kasumi riismed sööb aga ära tootearenduse, uute toodete juurutamise ja nende turustamisega seotud kulu.

Nõudlus liha järele kasvab mitte ainult Euroopas, vaid kogu maailmas ja see paneb tööstusi konkureerima tooraine pärast, sest eks seakasvatajad müüvad ikka ennekõike neile, kes rohkem maksavad.

Arke Lihatööstuse juhataja Andres Trumm selgitab, et suveks pakub tootja traditsioonilist grill-liha, šašlõkki, tooreid grillvorstikesi.

"Vist on läbi saamas periood, kui püüti katsetada väga erinevaid maitseid, näiteks šokolaadiga tooteid. Püütakse leida klassikalisi, inimestele teada-tuntud maitseid. Karta on, et ka sellel suvel on põhiline turundusnipp püüda oma tootele saada punast või kollast silti ehk siis osaleda kampaaniates," kommenteeris ta tänases Äripäevas rubriigis Tööstus.

"Kui päike kõrvale jätta, siis viimasel paaril aastal vaadatakse pakendit, pehmes pakendis šašlõkk müüb hästi - tarbijal tekib vähem prügi, kohe on näha lihatüki kvaliteet ja suurused. Ämber on suhteliselt tagasihoidliku müügiga, sest tarbijad on saanud palju petta ja see on rikkunud ära ka korralike tootjate ämbrišašlõkimüügi. Oleme alati lõiganud oma šašlõkid käsitsi ja korralikud tükid, aga kui ostja on saanud ämbrist läbilõikamata liharibasid, siis ei usaldata enam kellegi selliseid tooteid."

Milliste uute toodetega eri tööstused tarbijat meelitama hakkavad, loe pikemalt tänasest Äripäevast.