Autor: Raigo Neudorf • 21. detsember 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti ettevõtete ekspordialase abistamise ja nõustamisega tegelev JM Corporation teatas, et peamine suund, millega tänavu firmal tegeleda tuli, oli endiselt Soome, kuhu olid suunatud pea pooled projektidest, aga ka Venemaa, Rootsi, Norra ja Poola.

Võrreldes varasemate aastatega hakkab aga Soome suur võidukäik ja sinna pürgivate ettevõtete osakaal järjest vähenema, mida võib tõenäoliselt seletada sellega, et Soome on Eesti ettevõtetele tänaseks juba teiseks koduturuks saanud.„Tõusva trendina tundub pigem - vaatamata mitmetele poliitilistele takistustele -  huvi Venemaa turu vastu. Meil pole varasematel aastatel nii palju Venemaale sisenevaid ettevõtteid korraga portfellis olnud,“ märkis JMi ekspordispetsialist Rene Sildvee.Teiseks nähtuseks selle kõrval, kus Skandinaavia ettevõtted loovad maksudest põgenemiseks oma tütarfirmasid Eestisse, on üha enam Eesti ettevõtteid loonud oma tütarfirmad just Skandinaaviamaadesse.„Näeme tänaseks juba välisturul kindlamini kanda kinnitatud ettevõtete seas suurt kasvu selles osas, kus kohaliku ettevõtte loomisega püütakse saavutada parem vastuvõtt, olla kliendile lähemal, paista usaldusväärsemana ning kindlasti osaleda hangetel ja ka oma muid asju sihtriigis sujuvamalt ajada,“ lausus Sildvee.Seejuures on tema kinnitusel olulisel kohal eristumine. Näiteks Soomes on juba Eesti ettevõtete konkurents sedavõrd tugevaks kasvanud, et iganenud argumentidega nagu odav hind ja hea kvaliteet eristuda ei ole võimalik. Arvestada tuleb pigem kohalike turu nõudmistega ning tarbija/kliendi käitumismudelitega.„Seal, kus on raha rohkem, hinnatakse odavast hinnast enam personaalsemat lähenemist, toote lisaväärtust või teenuseid, mis tootega kaasnevad. On hea meel näha, et mitmed Eesti ettevõtted on hakanud tegelema toote või teenuse „pakendamisega“, et eristuda konkurentsis, luua lisaväärtust ja olla usaldusväärsem,“ märkis Sildvee.Eesolevat aastat hindab ekspordispetsialist Eesti ettevõtete jaoks aga väljakutseterohkeks perioodiks.„EAS enam eksportturundustegevusi ei rahasta ja hakkama tuleb saada omavahenditega. Kindlasti teravdab see konkurentsi konsultantide vahel, kuid mõningal määral lihtsustab konkurentsi ettevõtete vahel, sest eksportotsused hakkavad nõudma üha enam planeerimist ja finantsvõimekuse hindamist ettevõtete poolt, mis võib välistada katsetavaid konkurente. Usutavasti pürgib uutele turgudele väiksem hulk ettevõtteid, kuid seda põhjalikumat tööd teevad need, kes selle otsuse enda jaoks vastu võtavad,“ lisas Sildvee.