Autor: Ain Alvela • 14. september 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Muhus alustati hakkepuiduküttele üleminekut tegelikult juba 1995. aastal, mil paigaldati Liiva asulasse esimene katel. 1996. aastal kasutati kütteks vaid turvas, tänaseks on torba osakaal olematuks kahanenud, kasutatakse vaid puitu, mis lõviosas pärineb Muhu saarelt. Kohaliku puidu pakkumine ületab praegu vajadusi.

„Tänu hakkepuidu kasutamisele kütteks saab tööd kümmekond kohalikku perekonda, töö ja sissetuleku olemasolu hoiab nii mõnegi pere maal, ühtede töökohtade olemasolu võib juurde tekitada teisi, ” selgitas Liitmäe hakkepuidu kasutamise eeliseid. „Loomulikult annab see ka sõltumatuse kütuseimpordist ja ka kulud on väiksemad kui näiteks õliga kütta, kuigi investeeringud on suured, majasiseste süsteemide olukord on kehv, tehnika vananeb.”

Kuigi ta möönab, et väikekatlamaja käigushoidmine on suhteliselt keeruline ettevõtmine, kasvõi sellepärast, et mida väiksema võimsusega on katlamaja, seda kvaliteetsemat kütust tuleb selles kasutada, ollakse Muhus ikkagi biokütuste, eelkõige puidu kasutamise usku.