Autor: Ain Alvela • 1. detsember 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti teadlased saavutasid Euroopas olulise läbimurde

Eesti teadlaste leitud ja uuritud silokonservandina kasutatav piimhappebakter sai Euroopa Toiduohutusametilt positiivse hinnangu.

Eesti teadlaste poolt avastatud piimhappebakter Lactobacillus plantarum  NCIMB 30236  sai Euroopa Toiduohutusametilt (EFSA) positiivse hinnangu ja kanti Euroopa Liidu söödalisandite registrisse. See annab loa turustada uut kodumaist silokonservanti kõikides ELi riikides.

Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskuse (TAK)  bakter on esimeste seas Euroopa Liidus, millele anti Euroopa Komisjoni luba ning mis kanti Euroopa Komisjoni registreeritud söödalisandite nimekirja silokonservandina.

TAKi juhataja Ene Tammsaare sõnul on aastatepikkust uurimistööd lisaks TAK-ile teinud Eesti Maaülikooli, Tartu Ülikooli ja Eesti Maaviljeluse Instituudi teadlased ning Starter ST. Bakter on deponeeritud rahvusvahelises mikroobikollektsioonis Šotimaal numbri all NCIMB 30236.

„Eesti on siiani silokonservante importinud, kuid nüüd on meil olemas oma kodumaine silo konservant, millel on kõrge ekspordipotentsiaal,“ lisas ta.

Piimhappebakter kuulub TAK-ile ning TAK annab litsentsi bakteri tootmiseks ja turustamiseks. Silobakteri uuringuid toetanud Starter ST juhatuse esimees Üllas Jaaska loodab Eestis avastatud bakteriga silokonservandi müügile tuua juba järgmisel kevadel. Lisaks Eestile on plaan alustada ekspordiga Soome ja Lätti ning sealt edasi juba järgmistesse ELi riikidesse.

Bakter pärineb Lõuna-Eesti rohumaadelt isoleeritud laktobatsillide segakultuurist. Bakteril on võime toota piimhapet. Tekkiv happeline keskkond konserveerib sööda, hoides ära riknemist põhjustavate mikroorganismide arengu. Silobakteri kasutamine parandab haljassöödast valmistatava silo kvaliteeti ning aitab vältida fermentatsioonil tekkivaid toitainete kadusid.

TAK-i ja EMÜ teadur Andres Olt märkis, et nüüdseks teadlased tevad, et selle bakteriga saab teha väga hea kvaliteediga ja pikaajalise säilivusega sööda. Seega, tagades silo kõrge toitainetesisalduse, kajastub selle söötmine loomadele nende paremas toodanguvõimes.

TAK-i bakterite kollektsioonis on veel teisigi perspektiivseid silo fermentatsioonikäiku suunavaid baktereid, kelle uurimisega jätkatakse.

"Laias plaanis on meie soov pakkuda farmeritele lahendusi loomade söödabaasi parandamiseks ja seeläbi tõsta veelgi nii loomakasvatussaaduste tootmise efektiivsust kui kvaliteeti,“ kinnitas Olt

OÜ Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskus uurib teadusasutuste ja ettevõtluspartnerite koostöös piima kui tervisliku ja asendamatu toiduaine ja kõrgväärtusliku biotoorme biotehnoloogilisi tootmis- ja töötlemisvõimalusi.

TAK-i uurimistööde fookuses on innovatiivsete teaduspõhiste tehnoloogiaplatvormide arendamine  jätkusuutliku piimatootmise ja uudsete tervislike toodete väljatöötamiseks (jätkusuutlikud aretusstrateegiad disainitud koostisega tervisliku ning tehnoloogiliselt sobiva piima tootmiseks;  jätkusuutlikud söötmisstrateegiad disainitud koostisega tervisliku piima tootmiseks;  teaduspõhiste  funktsionaalsete  piimatoodete ja innovaatiliste tehnoloogiaplatvormide väljatöötamine ettevõtetele- mikrobioloogilised, biokeemilised ja kliinilised aspektid).

Põhilised uurimisvaldkonnad hõlmavad kahte Eesti teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni strateegia 2007-2013 eelisala – biotehnoloogiat ja inimese tervist.

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077