Autor: Tanel Raig • 11. november 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Statistikaamet avaldas täna Eesti sisemajanduse koguprodukti III kvartali esialgse hinnangu: SKP kasvas eelmise aastaga võrreldes 7,9% ning eelmise kvartaliga võrreldes 0,8%. Paabuti hinnangul on kasvu aeglustumise taga on peaasjalikult töötleva tööstuse mahtude kasvu aeglustumine. Kui aasta esimesel poolel panustas kasvu peamiselt töötlev tööstus (sesoonselt korrigeeritud andmetel kasvas töötleva tööstuse toodangumaht aastases võrdluses keskmiselt veidi enam kui 36%), siis III kvartalis kasv aeglustus (kasv keskmiselt 20,6%). Tööstuse kasvu mõjutab omakorda müük välisturgudele, mille kasv I kvartalis ulatus üle 70% eelmise aastaga võrreldes. III kvartalis kasvas töötleva tööstuse müük välisturgudele jooksvates hindades vaid 36%.

Peaasjalikult tuleneb kasvude aeglustumine arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmise tegevusala lisandväärtuse kasvu aeglustumisest. Lisaks elektroonikasektorile, on lisandväärtuse kasvu panustanud Statistikaameti andmetel ka teised tööstuse tegevusalad nagu info ja side ning ehitus. Viimane viitab Paabuti sõnul kasvanud investeeringutele nii era- kui avalikus sektoris.

Järgmisel kvartalil kasv Swedbanki hinnangul aeglustub veelgi ning seda mõjutab ühelt poolt kõrgem võrdlusbaas (2010. aasta IV kvartalis kasvas SKP aastases võrdluses 6%) ning teisalt ka maailmamajanduses toimuv. Tuum-Euroopa riikide (Prantsusmaa, Saksamaa) majanduste aeglustumine mõjutab eelkõige meie peamisi ekspordipartnereid (Põhjamaad), mis samuti on väikesed ja avatud majandused ning nende majanduskasv sõltub samuti ekspordimahtudes, selgitab Paabut. „Seeläbi jõuab kasvumäärade aeglustumine ka Eestisse.“

Ka kindlustunde indeksid viitavad majanduskasvu aeglustumisele – ettevõtjad on eelnevate kuudega võrreldes mõnevõrra pessimistlikumad. Positiivse riskina toob Paabut välja Eesti toodete ja teenuste konkurentsivõimelised hinnad, mis on võimaldanud Eesti ettevõtjatel välisturgudel turuosi suurendada. „Kui majandusagendid partnerriikides muutuvad üha enam hinnatundlikumaks, siis võib juhtuda, et Eesti toodete ja teenuste eksport ei kahane sarnases tempos partnerriikide majandusaktiivsusega,“ loodab Paabut.