Autor: Tanel Raig • 10. oktoober 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Metallitööstust on taasiseseisvumisperioodil iseloomustanud väga kiire areng. Perioodil 2000–2008 kasvas sektori tootmismaht kolm korda. Tootmismahtusid suudeti kasvatada tänu ekspordile, kuid ka siseturu nõudluse kasv (masinate ja seadmete tootmises ning ehitussektoris) aitas sellele kaasa. Müügi- ja tootmisvõimaluste laienemisega suurenes ka vajadus tööjõu järele. Globaalne majanduskriis tõi aga kaasa olulise tagasimineku.

Kriisi järgselt vähenes hõivatute arv metallitööstuses ligi 10 000 inimesele, olles endiselt üks suuremaid tööstusharusid. Harus tegutseb üle 800 ettevõtte.

Metallitööstus on kontsentreerunud Tallinna ja selle lähiümbrusse (üle poole töötajatest) ning Ida-Virumaale (ligi viiendik töötajaskonnast). Suuremad ettevõtted on AS Kohimo, Cargotec Estonia AS, OÜ BLRT Marketex, AS Remeksi Keskus, AS E-Profiil (metallkonstruktsioonid), ArcelorMittal Tallinn OÜ (galvaniseeritud teras), Ruukki Products AS, AS Saku Metall (ehituskonstruktsioonid), Eesti Energia Tehnoloogiatööstus AS (elektrijaamadele vajalike toodete tootmine ja nende teenindamine), AS Hanza Tarkon, AS Favor, Metalliset Eesti AS (metallitöötlemine) ja Metaprint AS (metalltaara tootmine).

Metallitööstuses on pikemas perspektiivis oodata nõudluse suurenemist eelkõige ekspordis. Samas töötajate arv ei jõua prognoosi kohaselt buumiaegsele tasemele, sektori areng toetub peamiselt tootlikkuse tõusule.

Erinevalt teistes tööstusharudest olid arengud metallitööstuses 2010. aastal tagasihoidlikumad, aasta lõpus hakkas olukord siiski paranema. 2011. aastal on oodata tootmismahtude suurenemist.

Metallitööstuses on taastumine kriisist võtnud kauem aega kui tööstussektoris tervikuna. Ehitussektori madalseis on pärssinud ehituslike metall-konstruktsioonide tootmist.

Aasta kokkuvõttes ületati metallitööstuses vähesel määral eelmise aasta tootmismahtu. Oluliselt kasvas metallitootmine, kuid valdava enamuse sektorist moodustab metalltoodete tootmine, kus arengud olid tagasihoidlikud. Viimases kvartalis hakkas olukord ka metalltoodete tootmises paranema ning tootmismaht kasvama.

Metallide kallinemine tõstis ettevõtete kulusid toormaterjalile ning see kandus edasi ka lõpp-hindadesse. Aastaga tõusid metalltoodete tootja-hinnad keskmiselt 12% ehk jõuti tagasi kriisieelsele hinnatasemele. Kuigi tootmismahud jäid tagasi-hoidlikuks, siis hindade tõusu tõttu suurenes metalli-tööstuse müük aastaga enam kui kolmandiku võrra. Ka müügis iseloomustas metallitööstust kiire kasv, metalltoodete tootmise müük kasvas 16%.

Metallitööstuse müügi kasv tugines eelkõige ekspordil, kuigi ka müük siseturule suurenes. 2010. aastal mitmekordistus eksport Tšehhi Vabariiki ja Poola tänu lehtterase müügile. Metallitööstuses andiski lehtteras suurima panuse ekspordi kasvu, tulenedes tootmise taaskäivitamisest ArcelorMittali terase tsinkimistehases. Peamise metalltoodete kaubagrupi, metallkonstruktsioonide müük (tellingud, tugipostid, ujuvkaid) välisturgudele 2010. aastal langes. Suurematest kaubanduspartneritest vähenes seetõttu müük Saksamaale ja Taani.

Tööga hõivatud inimeste arv vähenes metallitööstuses aastaga enam kui kümnendiku võrra. Metallide tootmises olid arengud vastupidised, kuid see valdkond moodustab sektorist vaid väikese osa. Töötundide arv langes mõnevõrra aeglasemas tempos, teisel poolaastal hakkas töötajate arv juba suurenema.

Palgad tõusid aastaga mõne protsendi võrra. Kokkuvõttes vähenesid ettevõtete tööjõukulud aastaga kümnendiku. Tooraine kallinemine ja tootmismahtude kasv suurendasid siiski ka kogu-kulusid, kuid müügituludest aeglasemas tempos. Ettevõtete kogukasum kasvas kordades, 2010. aastal oli kasumlikkuse määr võrreldav kriisieelsete aastate tasemega.

Tootmismahtude kasv koos töötajate arvu vähenemisega tõstis oluliselt tööjõu tootlikkuse näitajaid. Kogukulude tootlikkuse arengud olid tagasihoidlikumad, lisandväärtus suurenes kuludega samas tempos.

Investeeringud metallitööstusse vähenesid aastaga ligikaudu 40%. Tugevalt kärbiti kapitalipaigutusi hoonetesse ja rajatistesse, 2/3 investeeringutest suunati masinatesse ja seadmetesse, ka selles valdkonnas olid ettevõtted sunnitud kulutusi kärpima (ligi veerandi võrra).

Eesti Konjunktuuriinstituudi läbi viidud ettevõtjate küsitlus peegeldas sektori majandusarenguid. Kuigi tootmismahud ja tellimused suurenesid, hinnati nõudlust tavapärasest madalamaks, kehvem oli olukord siseturul. Aasta lõpus olukord paranes ning 2011. aasta alguses prognoosisid ettevõtted juba töötajate arvu suurenemist. Tootmise kasvu takistava tegurina tõid osad ettevõtted välja tööjõu ning materjalide ja seadmete puudust. Teistest harudest mõnevõrra rohkem viidati metallitööstuses finantsprobleemidele. Valdavalt oli probleemiks siiski vähene nõudlus, kuid olukord on ka selles osas muutumas. Ettevõtete tulevikuootused lubavad prognoosida tootmismahtude suurenemist 2011. aastal.

7 pilti

Sektori osatähtsus majanduses