Autor: Ain Alvela • 18. august 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kristo Reinhold,

ASi Schneider Electric Eesti tegevdirektor

Liialdamata võib öelda, et kui tarbija suudab kokku hoida ühe kilovatt-tunni, siis elektritootja juures teeb see kokkuhoiuks juba kolm kilovatt-tundi.

Kui ma elektribörsi avanemise eel rääkisin tööstustarbijatele suunatud seminaril, et elektrihind kallineb NordPooliga ühinemisel 35-40% ei võetud seda tõsiselt. Seminari järel hakkasime aga saama telefonikõnesid - päriti, et mida konkreetset saab teha elektrienergia kokkuhoiuks. Tööstusettevõtetel on elektrienergia kindlasti üks olulisem kulurivi personali ja rendikulude kõrval. Kindlasti ei pööra kõik ettevõtte tippjuhid ja finantsinimesed elektrile, „seina taga“ varjus olevatele elektripaigaldistele, piisavalt tähelepanu, sest nad ei puutu kokku igapäevaprobleemidega. Samas on suurimad energiatarbijad just nimelt küte, jahutus, mootorid, valgustus, elektroonika jm seadmed. Energiasäästu kindlustamiseks sobib suurepäraselt klassikaline Demingi mudel, mis nõuab energiatõhususe 4 sammu järgimist: mõõda, korrasta, automatiseeri, jälgi ja hoolda.

Aastas saab kulusid optimeerides elektrienergiat kokku hoida ligi 30%: 10-15% tuleb säästlikumate seadmete kasutamisest, 5-15% seadmeid juhtiva automaatika efektiivsusest ning 2-8% jälgimisest ja hooldusest. Teistpidi, ilma edasise jälgimis- ja hooldusprogrammita ning reguleerimis- ja kontrollsüsteemita võib sääst kiirelt kaduda, tuues kaasa 8-12% kaod elektrienergiast.

Energiatõhususe elutsükkel algab energiaauditist ja mõõtmistest. Passiivsed meetmed on siin hoone soojustuse korrastamine, väikese omatarbega seadmete kasutamine, võimsusteguri parandamine. Aktiivsed meetmed aga automatiseerimine - kütte, ventilatsiooni ja konditsioneeri ja valgustuse automaatika, sagedusmuundurite kasutamine. Oluliste aktiivsete meetmete hulka kuuluvad ka regulaarne jälgimine ja hooldamine:  energiaarvestite paigaldamine koos haldussüsteemiga, energiaefektiivsuse analüüsi tarkvara kasutuselevõtt.

Maailmas läbiviidud uuringud näitavad, et keskmise tööstusettevõte energiatarbimisest kulub 60% mootorite tööks, kuid energiatõhusaid lahendusi kasutades võib seda vähendada 10-20% võrra.  Sarnaselt tarbivad IT andmekeskuste ja –võrkude toite ja jahutussüsteemid 50% koguelektrist, ka siin võib saavutada 20-30% väiksema energiatarbe kasutades läbimõeldud lahendusi ja seadmeid. Ärihoonetest tarbivad 20% kogu elektrienergiast valgustus, kütte- ja ventilatsioonisüsteemid, mille renoveerimisel saavutatakse kuni 30% energiasääst. Elumajades on suurimaks energiatarbijaks valgustus ja elektriseadmed (30%), kuid

energiaefektiivsete lahenduste ja seadmete kasutamisega saab hoida kokku 10-30% elektrist.

Energiasäästmisesse tehtud investeeringute tasuvusaeg ajas aga kindlasti paraneb, eeldusel, et energiahinnad tõusevad. Energiahinnad on läbi aastate ka Eestis hüppeliselt kasvanud, kuid siiski räägitakse, et siinne elektrihind on võrreldes teiste riikidega suhteliselt madal. Seega ei ole meil oodata elektrihinna alanemist ja pigem tasub valmistuda selle jätkuvaks kallinemiseks. Energiahindade jätkuv kasv aga on seotud nii hüppelise energiatarbimise kasvuga kui ka karmistuvate keskkonnanõuetega kogu maailmas. Eesti tarbijad kogevad olulist elektrihinna tõusu 1. jaanuaril 2013, kui ühinetakse elektribörsiga ja elektrihinda määrab pakkumine-nõudlus. Sellele trendile baseerudes muutub perspektiivis tehtud investeeringutest (CapEx) veelgi olulisemaks igapäevased kulud energiahaldamisele (OpEx). Seda trendi ilmestab üks USAs läbiviidud projekt konkreetses ärihoones, kus investeeriti energiasäästlikematesse lahendustesse ca 1 miljoni dollarit. Projektiga saavutati elektri kokkuhoid 3500 MWh ja 5 aasta jooksul on tasuvusperiood lühenenud 30%, kuna energiahinnad on jätkuvalt tõusnud. Tänapäevased materjalid ja tehnilised lahendused koos regulaarse hooldusega tagavad aga elektrisüsteemi toimivuse kindlasti 15-20 aastaks. Nende olemasolevate andmete baasil on juba lihtne välja arvutada elektrisüsteemidesse tehtud investeeringute tasuvusaeg  ja võtta vastu vajalikud otsused juhtkonna tasemel.

Maailma suurte arvude juurest Maarjamaale tulles - siin vastav arvutus puudub. Samas on kaasaegse büroohoone halduskulu umbes 1,5 eur/m2, kesklinna vanadel ärihoonetel 2,24 eur/m2, Stalini-aegsetel majadel 3,5 eur/m2. Ma ei tea, kui paljudes kontorihoonetes on valgustus 24/7 sisse lülitatud, kuid programm- ja astrokellad ning välisvalguse intensiivsusele reageerivad valgustuse reguleerimise anduri annavad märgatava elektri kokkuhoidu. Samuti saab hooneautomaatikaseadmed häälestada nii, et peale tööpäeva lõppu kell 18.00 lülituvad  seadmed välja ja hommikul enne tööpäeva algust kell 7.00 taaskäivituvad või häälestada vastavalt ilmastikutingimustele, et tagada normaalne temperatuur ja värske õhk terves majas tööpäeva vältel. Hooneautomaatika spetsialistid pakuvad lõpptarbijale arvutusi, kui palju säästetakse perspektiivis juhul kui investeeritakse kohe kvaliteetsesse süsteemi.

Kindlasti tasub enne elektrisüsteemi renoveerimise või tõhustamise juurde asumist selgeks teha, mida tahetakse saavutada. Üks võimalus on energiasüsteemi audit. Oleme praktiseerinud oma partnerite ja klientide seas võimalust testida energiakulu monitooringuseadmeid, mis aitavad tarbijal mõista ja välja selgitada nende tarbimiskäitumist. Kogutud info on osutunud väga tõhusaks argumendiks, sest selle baasil suudame tarbijale kuvada suurimad elektrikuluallikad ja teha konkreetsed ettepanekud energiaefektiivsuse parendamiseks. Eelnimetatud analüüs ja diganoos on kriitiline eelkõige tööstustele ja suurtele elektritarbijatele, et hinnata kus elektrienergia tarbimine on kõige suurem ja saaks tarbimist optimaalsemaks muuta. Saadud infost lähtuvalt tuleks analüüsida olemasolevaid andmeid ja kasutusele võtta vajalikud meetmed, mis võivad väljenduda uute seadmete ostmises või olemasolevate seadmete paremas häälestamises.

Ärihoonete ja eramute juures tasuks rõhku panna valgustuse, ventilatsiooni ja küttesüsteemide automatiseerimisele. Soovin rõhutada, et põhitöö algab alles peale süsteemi installeerimist, sest elektrienergia tõhus haldamine nõuab regulaarset tarbimisharjumuste monitooringut ja analüüsi, millest tulenevalt saab olemasolevat süsteemi vastava tarkvara ja omavahel integreeritavata seadmete abil kohandada.

Tähelepanu peaks pöörama võrdselt kõikidele energiatõhususe mudeli sammudele ning pidev energiaefektiivsuse tõstmine eeldab olemasolevate süsteemide teadlikku haldust ja jälgimist. Just viimases küsimuses peaks lisaks tehnilistele seadmetele olema kaasatud ka inimfaktor, ehk ettevõtted võiksid julgemalt diskussiooni kaasata oma töötajaid, et tõsta seeläbi teadlikkust lihtsatest võimalustest hoida elektrienergiat kokku oma igapäevastes töistes ja kodustes tegevustes.