Autor: Tanel Raig • 13. juuli 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eestis toodetud jalatseid kõigile ei jagu

Eestis toodetakase ühe elaniku kohta vähem kui paar jalatseid aastas. Seitsme aastaga on Eestis jalatsite tootmine vähenenud ligikaudu kaks korda.

Viimasel kümnendil on Eestis aastas jalatsitootmisega tegelenud 18–24 ettevõtet. Eelmisel aastal oli 21 ettevõtet, kelle peategevusala oli jalatsitootmine. Jalatsite tootmine on Eestis viimasel kümnendil pidevalt vähenenud. Kui 2003. aastal toodeti üle kahe miljoni paari jalatseid, siis 2010. aastal üle miljoni paari. See teeb ühe elaniku kohta vähem kui paar jalatseid aastas, kirjutab statistikaamet oma blogis.

Eesti turu vajadusi rahuldab peamiselt hoopis Hiinas toodetud jalats. Kui 2005. aastal imporditi Hiinast kolmandik jalatsitest, siis 2010. aastal vähenes Hiina osatähtsus 18%-le. Samas päritoluriigi järgi oli Hiina osatähtsus impordis tunduvalt suurem - kaks kolmandikku.

Aastate 2005.–2008. aastal imporditi Eestisse igal aastal kokku kuus miljonit paari jalatseid ning eksporditi ligi kolm miljonit paari. 2010. aastal imporditi Eestisse 5,1 ja eksporditi Eestist 2,5 miljonit paari jalatseid.

Jalatsite eksporditurgu juhtis 2010. aastal kolmandikuga Läti, millele järgnes 19%-ga Soome. Ekspordis on oluline roll ka re-ekspordil. Võttes arvesse jalatsite toomist ja väliskaubandust jäi Eesti turule 2010. aastal 3,7 miljonit paari jalatseid, ehk statistiliselt veidi alla kolme paari elaniku kohta.

Ligi pool jalatsitest müüakse rõivaste ja jalatsite spetsialiseeritud kauplustes ning kolmandik spetsialiseerimata ehk marketite ja kaubamajade tüüpi kauplustes. Eestis on ligikaudu 1000 spetsialiseerimata kauplust ning ligi 80 spetsialiseeritud jalatsite kauplust. Viimastel aastatel on arvukalt juurde loodud ettevõtteid, kelle tegevusala on jaemüük väljaspool kauplusi, kioskeid ja turge, sealhulgas posti ja internetimüük. Samas pole nende ettevõtete rõivaste ja jalatsite jaemüügi turuosa oluliselt suurenenud jäädes alla 10%.

Jalatsikaupluste kaubanduslik marginaal ehk kaupluste juurdehindlus kaupadele oli aastatel 2005–2008 vahemikus 60–70%. Juurdehindlus hakkas vähenema pärast 2007. aastat. 2009. aastal oli jalatsikaupluste marginaal 53%. Esialgsetel andmetel suurenes jalatsikaupluste marginaal 2010. aastal mõne protsendi võrra, kuid jäi siiski alla 60%.

Jalatsivarude müügiaeg oli 2005.–2007. aastal 90–100 päeva. 2008. ja 2009. aastal suurenes majandussurutisest tingituna jalatsite müügiaeg, 2009. aastal müüdi jalatsivaru 160 päevaga. Esialgsetel andmetel vähenes 2010. aastal jalatsikaupluste varude müügiaeg 25 päeva võrra, varud müüdi 135 päevaga.

Jalatsite ja nahktoodete spetsialiseeritud jaemüügi kaupluste marginaal ja kaubavarude müügiaeg, 2005–2010
Foto: Statistikaamet
Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077