Autor: Tanel Raig • 12. juuli 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

2010 ülevaade: toiduainetööstuses taastumine teistest sektoritest vaevalisem

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning Rahandusministeerium on koostanud 2010. aasta majandusülevaate. Järgneb ülevaade toiduainete ja jookide tootmisest.

Toiduainetööstus on enam kui 1,3 miljardi eurose käibega tootmismahult Eesti üks suurimaid tööstusharusid, mis on põhitegevusalaks ligi 400 ettevõttele. Hea konkurentsivõime välisturgudel on tõstnud ekspordi osakaalu ligi kolmandikuni müügimahtudest. Kokku tegeleb Eestis toiduainete ja jookide tootmisega 13 700 inimest.

Toiduainetööstuse ettevõtted paigutuvad üle Eesti suhteliselt ühtlaselt. Kõigi Eesti regioonide suuremate ettevõtete hulgas on ka toiduaineid tootvaid ettevõtteid. Suurimaks ettevõtteks tööstusharus on lihatööstustest AS Rakvere Lihakombinaat Lääne-Virumaal, veidi väiksemad on Atria kontsern Lõuna-Eestis ning linnuliha tootja AS Tallegg. Suuremad pagaritööstusettevõtted on Fazer Eesti AS, AS Eesti Pagar ja AS Leibur. Suuremate toiduainetööstuse ettevõtete hulka kuuluvad ka jookide tootjad AS Saku Õlletehas Harjumaal ja AS A. Le Coq Tartumaal, piimatööstustest Valio Eesti AS ja TERE Aktsiaselts. Suurim kalatöötleja on AS Paljassaare Kalatööstus, mis tegutseb Harjumaal, ning suurim magusatootja on Aktsiaselts Kalev Chocolate Factory.

Toiduainete ja jookide tootmine on Eestis võrdlemisi konkurentsitihe. Samas kaugematele turgudele minekut segab mitmete kaubagruppide lühike säilivusaeg ning väljakujunenud kultuurilised maitseerinevused. Sellegi poolest on viimastel aastatel suudetud edukalt välisturgudel laieneda ning selle trendi jätkumist on oodata ka tulevikus. Töötajate arvus suuri muutusi oodata ei ole, pigem suunatakse jõupingutused edasiseks efektiivsuse suurendamiseks, et veelgi vähendada vahet Lääne-Euroopa konkurentidega.

Toiduainete ja jookide tootmises algas 2010. aastal sarnaselt ülejäänud majandusega kriisist taastumise periood. Müügimahud kasvasid enam kui 5%. Peamiseks vedajaks kujunes eksport, siseturg käitus nõrgana läbi terve aasta.

Toiduainetööstuses püsisid tootmismahud suhteliselt stabiilsed ka kriisiajal. Seetõttu on ka taastumine teistest sektoritest aeglasem. Lisaks hoidis sektori kasvu tagasi siseturu suur osakaal, kuna teistes töötleva tööstuse sektorites tuli 2010. aastal kasv peamiselt ekspordi arvel. Võrreldes teiste tööstusharudega on toiduainete ja jookide tootmises oluliselt raskem välisturgudele minna ning seetõttu on ka kasv olnud aeglasem.

Läbi 2010. aasta mõjutas sektori tegevust tootmissisendite kiire hinnakasv. Kokkuostuhind tõusis piimal aastaga 32% ja teraviljal 48%. Liha ning kala osas olid hinnatõusud oluliselt väiksemad. Seejuures toimus peamine toorainete kallinemine teisel poolaastal, kus eriti tugevalt hakkas tunda andma eelmise perioodi kehv globaalne viljasaak ning üleüldised pinged, mis survestasid hindu ülespoole. Sellest tulenevalt tõusid ka tootjahinnad sektoris kõrgemale 2008. aastast, mil oli varasem hindade tipptase.

Toiduainetööstuses läheb ekspordiks ligi kolmandik toodangust. Suurimaks kaubagrupiks toiduaine-tööstuse ekspordis olid piimatooted, mis andsid kogumahust 30%. 2010. aastal kasvas eksport enamiku olulisemate sihtriikide lõikes. Suurim oli kasv Skandinaavia suunal, eksport Soome kasvas aastaga ligi 60% ning Rootsi enam kui 70%. Suurimaks välisturuks jäi endiselt Venemaa, kuigi mahud kahanesid sellel suunal aastaga ligi kümnendiku. Peamiseks põhjuseks oli siin jookide segmendi 79%-line vähenemine.

Toiduainetööstuses suurima osatähtsusega piima-tootmist iseloomustas 2010. aastal peamiselt hindade kiire tõus. Aastaga kasvasid sektoris tootjahinnad ligi 12%, mis oli töötleva tööstuse harudest kolmandal kohal. Sellegipoolest kasvasid harus kogukulud müügitulust kiiremini ning hoolimata tööjõukulude kahanemisest vähenes kasum veerandi võrra. Kuigi tööjõukulud vähenesid, jäid aastases võrdluses samaks nii töötajate töötatud tunnid kui ka hõivatute arv. Samas ei olnud kulude kärpimine piisav üldiste tootlikkuse näitajate parandamiseks ja tööviljakus hõivatu kohta kahanes aastaga enam kui kümnendiku võrra.

Piimatoodete suurimaks välisturuks oli 2010. aastal Venemaa, kuhu müüdi ligi 40% toodangust, aastaga kasvas müük enam kui 2,5 korda. Kokku kasvas piimatoodete eksport enam kui 50%. Suurima osatähtsusega on haru ekspordis juust ja kohupiim, andes müügimahtudest ligi 40%. Samas on aastaga oluliselt kasvanud piima osakaal, mis on jõudnud kogu ekspordimahtudest peaaegu 30%-ni ja seda peamiselt Venemaa tõttu.

Lihatööstusele osutus 2010. aasta suhteliselt stabiilseks. Tootmismahud jäid aastatagusega võrreldes pea samaks, kuid müügitulu langes paari protsendi võrra. Samas suudeti piisavalt vähendada kulusid ja aastase vaheaja järel jõuti jälle kasumisse. Lisaks paranes tööviljakus hõivatu kohta enam kui 8%, mis näitab, et viimaste aastate investeeringud tehnoloogiasse hakkavad end ära tasuma. Samuti toetas haru arengut ühe peamise sisendi – sealiha – kokkuostuhinna 7%-line langus. Suuremateks eksporditurgudeks olid lihatööstustele Läti, Leedu ja Soome. Seejuures Läti osatähtsus on jõudnud juba ligi veerandini haru ekspordist.

Joogitööstust mõjutas 2010. aastal ühest küljest majanduskriisist tingitud alkoholi tarbimise vähenemine ja teisalt kange alkoholi aktsiisitõus. Aasta lõikes vähenes müük nii sise- kui ka välisturgudel. Kokku kahanesid tootmismahud püsivhindades 9%, mis oli töötleva tööstuse harudest üks tugevamaid languseid. Samas paranesid aastaga oluliselt tootlikkuse näitajad. Tööjõukulusid õnnestus joogitootmisettevõtetel vähendada enam kui 15%, mis omakorda tõi kaasa töökulude tootlikkuse paranemise enam kui viiendiku võrra. Arvestades Eesti inimeste suhteliselt suurt alkoholi tarbimise kogust ning pigem viinamarjaveinide populaarsuse kasvu, on alkoholitootjatel tulevikus perspektiivikam panna rohkem rõhku laienemisele välisturgudele.

Töötajate arv ja palgad
Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077