Autor: Tanel Raig • 27. juuni 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tootearenduse ja tootmistehnika õppekavale võetakse vastu 185 üliõpilast. Ühelegi teisele õppekavale TTÜs nii suurt vastuvõttu ei ole. Ka tootearenduse ja tootmistehnika magistriõppes on vastuvõtt ülikooli suurim. Magistriõppesse võetakse 77 magistranti, neist 16 kaugõppesse ja 4 laevaehitusse. „Põhjused on tööstuse vajaduses,” ütleb TTÜ mehhaanikateaduskonna dekaan Tauno Otto. „Nõudmine magistrite ja doktorite järgi on suurem kui jõuame koolitada,” väidab Otto. Ta lisab, et ei räägi sihilikult bakalaureustest, sest see on vaid vaheaste teel inseneriks ja tootmisjuhiks.

Bakalaureuseõppes on tootearenduse ja tootmistehnika õppekaval riiklik koolitustellimus TTÜ õppekavadest suurim. Tehnikaaladel on riiklik koolitustellimus jäänud siiski varasema aastaga võrreldes samaks, kuigi bakalaureuseõppes on tootearenduse ja tootmistehnika õppekava tellimus teistest TTÜ õppekavadest suurim. Riiklik koolitustellimus on 141 bakalaureust. Kuna aga Otto sõnul on tehnikavaldkonnas suur väljalangevus, siis võetakse tasuta õppekohtadele üliõpilasi vastu mõningase ülekattega. 185 tudengist võetakse 133 tudengit eestikeelse õppe ja 52 tudengit venekeelse õppe gruppidesse. Samuti võetakse tudengitest 15 vastu Tartus, kus on võimalik esimene õppeaasta läbida TTÜ Tartu Kolledžis, ning 5 tudengit võetakse vastu TTÜ Kuressaare Kolledžis. „Selline lahendus, kus esimesel aastal on võimalik õpe läbida kodu lähistel, teeb tudengitele sageli õppima tuleku majanduslikult võimalikuks,” ütleb Otto.

Bakalaureuse tootearenduse ja tootmistehnika õppekava suur vastuvõtt on seotud ka varasemate kitsaste erialade ühendamisega ühte baasõppekavasse. Kitsam spetsialiseerumine jääb Otto sõnul magistriõppesse. Magistriõppes on aga tootearenduse ja tootmistehnika õppekavale bakalaureusega võrreldes vastuvõetavate arv väiksem, sest siis toimubki jagunemine erinevate õppekavade vahel. Lisaks tulevad inglisekeelsed ühisõppekavad "Disain ja tootearendus" ning "Tööstustehnika ja juhtimine", selgitab Otto.

Magistriõppe vastuvõtust läheb 4 tudengit õppima Aalto Ülikooli laevaehitust (kaitsmine toimub pärast TTÜ-s). Laevaehituse õpetamine on Otto väitel sedavõrd ressursimahukas, et seda on otstarbekam teha Soomes. Ülejäänud kohad jagunevad transporditehnika, tootmistehnika, ja tootearenduse spetsialiseerumiste vahel, samuti komplekteeritakse laiemapõhjaline kaugõppe grupp.

Otto tõstab esile ka, et magistritasemel on õppekavas majandus- ja sotsiaalaineid ca 15%. „See annab tööjõuturul päris hea konkurentsieelise ka teel juhtivale ametikohale,” kinnitab ta. Võrdluseks toob ta, et majanduserialadel on Eesti ülikoolide magistriõpetes tehnikavaldkonna kursuste maht alla 5% sageli isegi 0%. Sellise taustaga jäävad aga õhukese riigiaparaadi, kuid kosuva tööstusega Eesti tööjõuturul võimalused edaspidi ahtaks.

TTÜs on kokku 106 õppekava. Bakalaureuse-, inseneri- ja rakenduskõrgharidusõppesse ning doktorantuuri algas dokumentide vastuvõtt täna. Magistriõppesse oodatakse avaldusi 29. juunist.