Autor: Tanel Raig • 31. mai 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

ABB Group Baltimaade arendusjuhi Rainer Sternfeld rääkis ettevõtjate ja ülikoolide kostööpäeval „Liftiga tulevikku”, et 18 aastat Eestis tegutsenud ABB tegi möödunud aasta lõpus otsuse luua siia tootearenduskeskusi. Praegu on suund tegeleda Eestis nelja toote arendustegevusega.

Siiani on ABB tuulegeneraatorite arendustegevus toimunud Helsingis. Nüüd on see üle tulemas Eestisse. "Oleme toomas tükk-tüki haaval Helsingist Eestisse kogu tuulegeneraatorite teadus-arendustegevust," kinnitab Sternfeld. Sama toimub tema sõnul ka madalpingeajamite arendustegevuses, mille jaoks on juba tööle võetud 40 inseneri ja teist samapalju tuleb veel värvata.

Veel ei ole otsustatud, kuid käimas on protsess, et tuua Eestisse ka alajaamade regionaalne arenduskeskus. Neljanda suunana on ABB Eesti ettevõte saavutanud hea maine automaatika projektide loomises ja tootmises ning Sternfeldi ütlusel on kontsernis märgatud, et neid projekte annab edukalt müüa ka teistele ABB klientidele.

Sternfeldi sõnul ei ole arenduskeskuste kogu tööjõud siiski reeglina asukohamaalt. Koha pealt suudetakse reeglina leida alla 50% vajalikest arendajatest. Samas on Eestil Sternfeldi ütlusel olemas võimalus saada teadus-arendustegevuses oluliseks tegijaks. Lähiaastatel on Skandinaavias minemas pensionile palju insenere. Kuid ta lisab, et Hiinas lõpetab iga aasta kõrgkooli 400 000 inseneri ja Indias 200 000 inseneri.

ABB investeerib teadus-arendustegevusse iga aasta üle miljardi dollari, teeb koostööd 70 ülikooliga ning ettevõttes on palgal teadus ja arendustegevusega tegelemas 1500 teadlast ja inseneri.