Autor: Silvia Kruusmaa • 31. märts 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Leping, mis jõustub 1. aprillist ja mille kehtivusajaks on kaks aastat, laieneb Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS töötajatele.

Sõlmitud lepingu olulisimateks uuendusteks on selle kooskõlla viimine eelmise lepingu kehtimise ajal muutunud töölepinguseadusega. Samuti lepingu põhimõtete lähendamine kontserni teiste kollektiivlepingute põhimõtetega.

Läbirääkimiste tulemusena jõuti kompromisslahenduseni, mis tagab töörahu järgmiseks kollektiivlepingu kehtimisperioodiks.

Töötasude tõusu osas jõuti kokkuleppele suurusjärgus keskmiselt kuni 13%, millest põhiosa moodustab tulemustasu. Põhitöötasude tõus lepiti kokku nendes töötajate gruppides, kus tänaseks on põhitöötasud jäänud alla vastava grupi turutasemele. Töötasude tõusu tegi võimalikus seniste nn sotsiaalsete toetuste viimine töötasu osaks. Arutelude käigus taandusid ametiühingute esindajad esialgse 25% palgatõusu nõude juurest, mis tööandja hinnangul ei olnud ei põhjendatud ega ka majanduslikult võimalik.

Eesti Energia pöörab kõigis kontserni ettevõtetes suurt tähelepanu tulemuspalkade süsteemi juurutamisele. „Eesmärk on kasvatada eelkõige töötulemusest sõltuvat palgaosa, mis tähendab, et hea töötulemuse korral tõuseb ka töötaja sissetulek,“ selgitab Eesti Energia personalidirektor Riina Varts. Uuendatud lepinguga saavutatigi kokkulepe tulemustasusüsteemide laiemas rakendamises Narva Elektrijaamade ASis, mis ühtlustab ettevõtte tasupõhimõtteid kontserni teiste ettevõtete põhimõtetega.

„Eesti Energia soov on liikuda üle kontserni ühtsete ja töötajaid sarnaselt väärtustavate kollektiivlepinguteni, mis muudab töötajatele liikumise ühest kontserni ettevõttest teise mugavamaks. Töötasu peab olema seotud töö tulemustega,“ selgitab Riina Varts. Eesti Energia on samadel põhimõtetel ühtseid hüvesid pakkuvate lepingute nimel aastaid tööd teinud ja ametühingutega läbi rääkinud, esimesed kokkulepped sündisid energeetikatöötajate ametiühinguga. „Täna oleme jõudnud järgmise sammuni lepingute ühtlustamisel,“ sõnab personalidirektor Varts. Ühtsete põhimõtete kokkuleppimise on teinud keeruliseks peamiselt see, et läbirääkimiste partneriteks on mitu erinevate põhimõtetega ametiühingut ning lepingutel on erinev taust ja ajalugu.

Selle aastase esimese uuendatud kollektiivlepingu sõlmis Eesti Energia 8. märtsil Energeetikatöötajate Ametiühingute Liiduga, kellega sõlmitud leping laieneb Eesti Energia Jaotusvõrgule, Võrguehitusele ja Eesti Energia ASile.

Läbirääkimisi kollektiivlepingute osas jätkavad veel Eesti Energia Kaevandused, Tehnoloogiatööstus, Õlitööstus ning Narva Soojusvõrk AS. Tööandja on teinud ametiühingutele oma pakkumised, mille üle hetkel läbirääkimised käivad, eesmärk on jõuda lepinguteni lähiajal.