Autor: Alyona Stadnik • 22. veebruar 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

ELTEK AS juhataja Urmas Paisnik rääkis oma ettevõtte tootlikkuse tõstmisest, et majanduslangus tuli nii neile, kui ka teistele ootamatult. "Esimene asi, mida tegime, hakkasime eksportima. Investeeringuid tegime juba varasematel aastatel, kuid pidime ka kulusid lõikama,“ lausus Paisnik.

Ta märkis, et nad tegelevad tänase päevani töötajate motivatsiooniga." Näeme, et ainult seadmetest ei piisa - tööd on vaja teha ka inimeste kallal."

Bellus Furniture OÜ omanik Rolf Relander tõdes, et nemad ei ole keskendunud sellele, et tõsta tootmise efektiivsust, vaid pigem on tõstnud tootlikkust. „Tõstsime efektiivsust sellega, et enne kriisi oli hästi palju praktikante, aga masu ajal hakkasid inimesed tööle jääma pikemaks ajaks - sellega kaasnes efektiivne töö,“ kommenteeris Relander.

Konsultant Ilmar Jõgi märkis, et töötajate keskmine vanus tootmises kipub olema kõrge. „Küsimus on selles, kas 40aastast on võimalik koolitada, kellel on ees 20-25 tööaastat. Ikkagi tuleks koolitada, sest muidu kannatab efektiivsus, kuid tihtipeale ei ole need inimesed valmis muutuma,“ kommenteeris Jõgi.

Metaprint AS tegevjuht Martti Lemendik märkis, et king pigistab kõige rohkem kutsehariduse koha pealt. "Meil on olemas väga kallis tehnoloogia ja kulutame raha selleks, et püsida globaalses pildis, aga neid inimesi on vähe, kes oskavad tehnoloogiat käsitleda,“ kurtis ta.

Tema arvates on noored, kes ametikooli sattuvad, ühiskonna jääk. „Keskmiselt 50 ühikust on üks kõlblik. See ei ole müüriladumine, me eeldame, et inimene jagab mehhatroonikat,“ kommenteeris Lemendik.

Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Tarmo Kriisi arvates pole retsepti, kuidas inimesi ümber koolitada. “Me peaksime vaatama tööturule oma ootustega, et millised on fundamentaalsed näitajad,“ kommenteeris Kriis.

Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja peadirektor Siim Raie küsis osalejatelt, et milliste toetuste või elementidega saaks tootlikkust parandada?

„Ettevõtjana ütlen, et tehnoloogia on kõige atraktiivsem kuhu investeerida, tänu millele on meie tootlikkus tõusnud,“ vastas Lemendik.

„Tehnoloogiatoetused on väga teretulnud," lisas Relander. "Kuid eksporditoetused on kordades paremad, mis annavad ka raha mitmekordselt tagasi. Toetus on ühekordne, aga kasutegur on kümne aasta peale,“ lausus Relander.