17. november 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Adidase sotsiaalne äri – üheeurone kets

Adidas toob turule ühe euro maksva spordijalatsi. Tegemist on sotsiaalse äriga, mille kaasinitsiaator on tuntud nobelist ja pankur Muhammad Yunus.

Saksamaal toimunud teisel globaalsel sotsiaalse äri konverentsil (The Global Social Business Summit) olid ühed peaesinejad Bangladeshi alternatiivpankur Muhammad Yunus ja Adidase tegevjuht Herbert Hainer.

Adidase juht lubas, et tuleval aastal on firma valmis turule tooma spordijalatsi, mis maksab maksimaalselt üks euro ning on ühtlasi kvaliteetne. Jalatsi eesmärk on kaitsta inimesi haiguste eest, mis tungivad kehasse läbi palja jalatalla. Nagu sotsiaalse äri mudelile kohane, ei tohi Adidas selle projektiga investoritele kasumit teenida.

Mitte kasum pole oluline, vaid kasu

Sotsiaalse äri eesmärk on muuta maailm paremaks ühe kindla probleemi lahendamise abil. Olgu siis puhas joogivesi, ravimid, või nagu viimase Adidase näite puhul maapinnas elavate usside eest kaitsevad jalanõud.

Yunuse arvates on eesmärk veelgi kõrgem, nimelt muuta ettevõtte töötajate hoiakut. “Õpetus puhtast kasumi maksimeerimisest on probleem. Kui inimesed näevad, mis tunne on oma tööga head teha, siis nad muutuvad,” ütleb ta.

“Social Business on minu jaoks heategevuse edasiarendus,” on Adidase juht Hainer oma ütlustes vähem kõrgelennuline. Erinevus siis lihtsalt see, et sotsiaalse äri puhul tuleb raha investori juurde tagasi ja võimaldab seda edasi laiendada.

Hainer räägib üheeurose spordijalatsi turuletoomise juures ka raskustest. Nimelt on firmale tarbijate soovid Bangladeshis täiesti tundmatud. Ka hinda on raske ühe euro juures hoida.

Kõrgete imporditollide tõttu toodetakse jalatseid kohapeal Bangladeshis. Näidist tehti esialgu 5000 paari, aga ei ole veel sada protsenti kindel, kas õnnestub ka masstootmisesse minna.

Sotsiaalne äri kui soodne mainekujundus?

Kontsernidele on oluline olla osa “Yunuse perekonnast”, kirjutas ajakiri Spiegel. Seda aga mitte tingimata ainult ülla eesmärgi nimel. Tundmatuks jääda sooviv allikas ütles, et ainus kasu tema firmale on mainekujunduslik mõju.

Puhta riideturu eest võitlev aktivist Maik Pflaum ütles Spiegelis: “Kui mõelda selle peale, et Adidasele töötavad inimesed Aasias oma palgast elada ei saa, siis tundub see projekt olevat mulle vaid alibi.”

Lugu Spiegeli võrgulehel kritiseerinud lugejad lähevad veelgi kaugemale – “Vaesus ei ole liiga kõrgete hindade, vaid puuduva sissetuleku tulemus. Oleks parem maksta vaestele õiget palka.” – “Adidase või Nike jalats ei maksagi tootes rohkem kui üks euro. Seda muidugi tänu näljapalgale, mida töölistele makstakse.” – “Siin on küsimus vaid selles, et bränd veel kolme miljardi inimese ajju keevitada.”

Adidase grupp esitles eelmisel nädalal oma strateegilist äriplaani aastani 2015. Selles üheeurostest jalatsitest muidugi juttu ei olnud. Küll on plaanis müüki suurendada 45–50% ja tõsta kasumit kuni 17 miljardi euroni (aastane kasv 15%). Kasum kasvab kiiremini kui müük, lubas Hainer plaani investoritele kommenteerides.

Yunuse tulevikuplaanide hulka kuulub koos Otto kontserniga avada Bangladeshis rõivavabrik, mis toodab keskkonnasõbralikult ja maksab oma töötajatele õiglast palka. Yunus on optimistlik: “Sotsiaalse äri abil avaldame survet tervele majandusele. Survet end muuta ja maailmas probleeme mitte enam põhjustada, vaid kaasa aidata nende lahendamisele.”

Mis on mis – sotsiaalne ettevõtlus

* Kasumile mitteorienteeritud ettevõtmine, mille eesmärk on teenida sotsiaalseid vajadusi, nt pakkuda vaestele taskukohast arstiabi, nälgivatele lastele toitu või töötutele tööd.* Investor saab kulutatud raha aja jooksul tagasi, kuid ei teeni dividende. Kogu kasum läheb toote või teenuse edasiarendusse ja leviala laiendamisse.* Teerajaja on mikrokrediitide ja Grameeni panga rajaja, Bangladeshist pärit Nobeli rahupreemia laureaat  Muhammad Yunus. Mitte kasum ei ole liikumapanev jõud, vaid tulemus, on Yunuse idee. Heategevusega tema sõnul tegu ei ole, sest investeeritud kulud teenitakse tasa.* Tulevikus sotsiaalsete äride arv kasvab, sest “inimesed on midagi enamat kui rahategemismasinad“, kirjutas Yunus oma keskuse kodulehel.* Sotsiaalses äris on juba tegevad sellised suurkontsernid nagu BASF, Danone ja Veolia. BASF müüb Bangladeshis taskukohaseid moskiitovõrke, Danone toodab ja müüb koostöös Grameeni pangaga soodsa hinnaga jogurtit. Veolia aga varustab Bangladeshi vaeseid piirkondi puhta joogiveega.

Autor: Katri Soe-Surén

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077