Autor: Alyona Stadnik • 20. oktoober 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Sellise tehnoloogia kasutuselevõtt annaks ettevõttele tööd vähemalt neljaks aastaks ilma, et peab põlevkivi juurde kaevandama või ostma kusagilt mujalt,“ kommenteeris Trofimenko.

Kiviõli Keemiatööstus toodab põlevkiviõli nn teise sordi põlevkivist, mille osakeste läbimõõt on 25-125 millimeetrit. Kaevandatud põlevkivi sorteerimisel ja sõelumisel tekivad aga ka peenemad tükid nn kolmandast sordist, mille läbimõõt on 0-25 mm ja mis ei sobi õli tootmiseks KKT poolt kasutavates seadmetes ning mida lihtsalt ladustatakse.

Igal aastal kaevandab KKT ligi miljon tonni põlevkivi, kusjuures üle 500 tuhande tonni moodustab just kolmanda sordi põlevkivi.

„Tuleb välja, et koguni pool kaevandatavast põlevkivist läheb lihtsalt raisku!“ rõhutas Trofimenko.

Vastavalt põlevkivi kasutamise riiklikule arengukavale ei tohi Eestis kaevandatava põlevkivi maht ületada 20 miljonit tonni aastas. Iga-aastast 500 tuhande tonni kolmanda sordi põlevkivi ladustamist võib selles kontekstis pidada barbaarsuseks Eesti loodusressursside suhtes, märkis insener.

Praeguste tootmismahtude juures on KKT aastane põlevkivi vajadus 400 tuhat tonni. Samas lebab ettevõttes tänasel päeval eesmärgitult vähemalt 1,5 miljonit tonni kolmanda sordi põlevkivi.

Tehnoloogia on välja töötatud ja edukalt kasutusel Venemaal, Ukrainas, Saksamaal ja Prantsusmaal. Ta on ammu tuntud ka Eestis nii Tallinna Tehnikaülikooli ja Põlevkivikeemia Instituudi teadlastele kui ka Ida-Virumaa põlevkivitööstuste tehnoloogidele, sealhulgas ka KKT juhtkonnale, lisas Trofimenko.