Autor: Sirje Rank • 7. september 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Põhjuseks nii majanduse madalseis ja eelarveprobleemid, valearvestused toetussüsteemide loomisel kui ka mure elektrienergia hinnatõusu mõjust ettevõtetele ja tarbijatele.

Palju kärpeid on osaks langenud päikeseenergia sektorile.

Toetused pandi paika majanduse buumi ajal, arvestamata, et mida enam päike paistab, seda rohkem toetusi tuleb maksta, ütles intervjuus ajalehele Wall Street Journal Hispaania tööstusminister Miguel Sebastian. Ministri sõnul peavad toetused olema jätkusuutlikud ega tohi ohustada Hispaania tööstuse konkurentsivõimet.

Toetustele loodud ärimudelid kannatavad

1. augustil võttis Hispaania valitsus vastu otsuse kärpida 45 protsendi võrra toetusi uutele rajatistele, mis toodavad elektrienergiat fotoelementidega päikesepaneelide abil. Olemasolevate rajatiste toetusi tahab valitsus vähendada 30 protsendi võrra.

Algselt lubas valitsus toetusi, mis tagasid päikeseenergia tootjale traditsioonilistest allikatest toodetud energiaga võrreldes pea 10 korda kõrgema hinna (6,8 krooni kWh). Seda piiramatus koguses 25 aastaks. Kümned tuhanded firmad Hispaanias on sellele rajanud oma ärimudeli, mis nüüd on ohus - installeeritud võimsust on 3,8 GW.

Hispaania valitsusele, kes hoolimata taastuvenergia kõrgest hinnast pole tahtnud tavatarbijale hinda tõsta, on tugisüsteemist tiksunud tootjate ees 16 miljardi euro suurune võlakohustus lisaks niigi kreenis riigifinantsidele.

Päikeseenergia toetusi on vähendamas ka Saksamaa, piirates juuli alguses samuti toetusi fotoelementidega päikesepaneelide abil energiat tootvatele rajatistele. 13 protsenti alanesid katusele paigaldatud paneelide toetused ning avamaale ehitatud päikesepargid jäid toetustest üldse ilma.

Kärpimist põhjendab Saksamaa päikesepaneelide hinna kiire langusega, mis võimaldab investeeringud kiiremini tagasi teenida.

Oktoobris jõustuvad lisakärped, mis jätavad toetused siiski atraktiivseks - 3,8-5,3 krooni kWh pealt. Seadus tagab kõrge ostuhinna 20 aastaks.

Päikseenergia buum ohustab hinnatõusuga

Saksamaa ja Itaalia järel oli mullu Euroopas suurim uute päikeseenergia tootmisvõimsuste paigaldaja Tšehhi. Äsja otsustas Tšehhi valitsus toetusi poole võrra vähendada ning kehtestada aastane limiit päikese- ja tuuleenergia toetustele. Kõik selleks, et ohjeldada buumi, mis riskib järsult tõsta elektrienergia hinda ja elektrivõrgu ebastabiilsust.

Prantsusmaal võivad päikeseenergia toetused aastaks 2020 tavatarbijale maksma minna kokku 54 miljardit eurot, hoiatab vastvalminud sektori ülevaade. Riik on tänavu toetusi kärpinud juba kahel korral, kuid peaks seda buumi ohjeldamiseks veelgi tegema, soovitab dokument. Viimase kärpe järel on toetused 4,3-5,5 krooni kWh kohta.

Suhtumise muutust vaatavad murega taastuvenergiasektori firmad ja investorid. Kardetakse, et roheline revolutsioon jääb toppama, kui investorid sektorist ära pöörduvad ja ka pangad riigi toe vähenedes laenukraanid koomale keeravad.