„Veebruarist ja märtsist on meil olnud nõudluse kasv kõikidel turgudel,“ rääkis Toftan ASi juht Martin Arula. „Kuulates, mis räägitakse Euroopas nõudluse ja tarbimise kohta, võib öelda, et tuleb aeg, kus hinnad ja nõudlus enam sedasi ei tõuse,“ ütles ta ning lisas, et seetõttu võib neljandas kvartalis isegi tagasilöök tulla. „See on seotud ka sellega, et suurte riikide kärpekavad, mida pikalt tehtud, hakkavad nüüd mõju avaldama. Muidugi mõjutab see ka tarbimist üldiselt.“
Mis võis põhjustada statistikaameti andmetel 38,7protsendilise puidutöötlemise ja puidutootmissektori mahu kasvu, on Arula sõnul keeruline öelda, kuna tavaliselt on juuli puhkuste kuu, kus toodetakse just vähem. „Toftani mahud kasvasid eelmise aasta juuliga võrreldes umbes 10 protsenti ja võrreldes juuniga mahud isegi vähenesid. Samas tuleb öelda, et majanduskriisi ajal ei ole meil mahud kahanenud,“ rääkis Arula.
Hinnad on tema sõnul aastatagusega võrreldes ühe ühiku kohta 40 protsenti kõrgemad. „Kui statistika räägiks hinna baasil kasvust, siis minu arust võiks see tõesti sinna kanti jääda,“ lisas Toftani juht.
ASi Rait juhatuse liige Kuldar Veere ütles, et 37,8protsendilisest puidusektori kasvust juulis ei maksa ühe kuu põhjal sensatsioonilisi uudiseid otsida.
"Käesoleva aasta talv oli teatavasti kardinaalselt erinev eelmisest talvest. See on muutnud tunduvalt ka toormega varustatust, eriti saeveskites, ja sellest tulenevalt on peaaegu kõik suuremad Eesti saetööstused oma suvised kollektiivpuhkused pigem edasi lükanud või lühendanud ja nii muutus saetööstuste tavapärane puhkusekuu juuli suures osas hoopis töiseks," rääkis ta ning lisas, et see võiks ka suure muutuseprotsendi põhjustada.