Autor: Kadri Paas • 26. juuli 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti Energia Taastuvenergia ASi tuuleparkide projektijuht Eero Saava rääkis, et Eesti oludes hiiglaslik meretuulepark võib esialgsete arvutuste järgi maksta kuni 1,5 miljardit eurot ehk 23 miljardit krooni.

"Peame korraldama keskkonnamõjude hindamise ja uurima Liivi lahe lainetust, jää- ja tuuletingimusi ning leppima kokku huvitatud isikutega. Väljapraakimise tulemusena võib 308 tuulikust järele jääda 100-120.

Lisaks ehitatakse Sauga valda 40 miljonit eurot (626 miljonit krooni - toim) maksev 600megavatine liitumispunkt, mille kaudu tuulest toodetud elekter tarbijateni jõuab," rääkis Saava.

Esialgu on kavas 600 MW elektritootmisvõimsusest valmis ehitada ligikaudu 200 MW. See maksaks ligikaudu 500 miljonit eurot (7,8 miljardit krooni). Sellise võimsuse juures oleks aastas võimalik meretuulepargis toota kuni 780 GWh elektrit.

Sellise energiahulga juures tabab Eesti Energiat ja teisi tuulikuomanikke üks ebameeldiv takistus. Nimelt näeb 2007. aastal vastu võetud elektrituruseaduse praegune redaktsioon ette, et seni, kuni Eesti tuuleparkide elektritoodang ei ületa aastas 600 GWh, saavad kõik taastuvenergiatoetust.

Eesti Energia soovib kvoodi suurendamist

"Me hakkame lähiaastatel läbi rääkima, et seadusandja toetatavat nn tootmiskvooti tõstaks ja toetusperioodi pikendaks. On riike, kus sarnast kvooti üldse ei ole, kuid meie hinnangul on reaalsem toetatavat kvooti suurendada, mitte kaotada," märkis Saava.

See tähendaks, et tootmiskvoodi suurendamise ja toetusperioodi pikendamise järel kerkiks ka seni taastuvenergia tootmiseks mõeldud subsiidiumi summa ja sellest lähtuvalt ka tarbijatele müüdava elektri hind.

Saava ütles, et kui valitsusparteide otsustajaliikmetele ei õnnestu selgeks teha, et tuulepargid peaksid aastas tootma rohkem kui 600 GWh toetusrahakõlbulikku elektrit, siis ei ole Eesti Energial majanduslikku mõtet 1,5 miljardit eurot merre betoneerida.

"Meie eesmärk on ikkagi see, et kvoot tõuseks. Peame mõtlema ka sellele, et kvoodi tõusust johtuv elektrienergia hinnatõus ühiskonnale ära põhjendada. Tuleb mõista, et pärast meid ei tule veeuputust, vaid maakeral peavad mitmekordistuvate fossiilkütuste hindadega hakkama saama ka meie lapsed," tähendas Saava.

Elering: toetuste osa peaks vähenema

Energiaülekande firma Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi aga leiab, et rääkides kvoodi suurendamisest, on oluline vaadata pilti laiemalt - mitte ainult Eesti kontekstis ja samuti mitte ainult tuuleenergiale keskendudes. Elektritootmises peaksime liikuma toetustepõhiselt tootmiselt turupõhise tootmise suunas, et valikud ja otsused sünniksid toetuste turgumoonutava mõjuta.

"Praegu on tekkinud lumepalliefekt, kus ühtede toetuste tõttu tekkinud turuhälbe mõju leevendamiseks on vaja hakata rakendama teisi toetusi. See on viinud olukorrani, kus ca 80% tootmisseadmeid saab ühte või teistsugust toetust," kritiseeris Veskimägi.

Eleringi uuring näitas, et Eestis viimastel aastatel ülipopiks saanud tuuleelektrijaamad vähendavad traditsiooniliste soojuselektrijaamade ja koostootmisjaamade kasutusaega ning tasuvust.

"Ilma nendeta ei ole aga elektrisüsteemi võimalik töös hoida," lausus Veskimägi.

Toetused võivad olla liiga kõrged

Eestis tekkinud suur huvi tuulikute rajamise vastu võib viidata tuuleenergia tootjatele makstavate toetuse liiga kõrgele tasemele, ütles Eleringi juht Taavi Veskimägi.

Veskimägi sõnul on vajalik tõsiselt analüüsida tuuleelektrijaamade sotsiaal-majanduslikke mõjusid, mõju elektri hinnale ning majanduse konkurentsivõimele. "Samuti on väga oluline analüüsida traditsiooniliste elektrijaamade töös hoidmise tasuvust ning vajalikke investeeringuid elektrivõrgu tugevdamiseks," rääkis Veskimägi.

Riigikogu majanduskomisjoni esimees, reformierakondlane Urmas Klaas märkis, et komisjon ei ole selle teema kohta oma seisukohta kujundanud.

"Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on praegu ette valmistamas elektrituru seaduse muudatusi ning selle eelnõu raames tulevad kõne alla ilmselt ka need teemad," lisas Klaas.

TAUST

Täisvõimsus ajaks pilli lõhki

* Eesti Energia ASi Taastuvenergia Ettevõte esitas majandusministeeriumile tänavu 24. veebruaril hoonestusloa taotlused tuuleelektrijaamade rajamiseks.* Sweco Projecti koostatud Liivi lahe tuuleparkide eskiisprojekti järgi on tuulikud planeeritud Ruhnu, Kihnuedela, Kihnukrundi, Kihnulõuna ja Jaagupi piirkonda.* Tuuleparke on vaja, sest 2020. aastaks peab Eestis moodustama taastuvenergia osakaal 25% senise 18% asemel.* Hoonestusloa taotlusest selgub, et ettevõte kavatseb tarnida meretuulikud, mille rootori diameetriks on kuni 125 meetrit, torni kõrgus merepinnast 70-100 meetrit ning ühe tuuliku eeldatav võimsus on ligikaudu 5 MWh. Tuuleparkide kogupindala on 110 ruutkilomeetrit.* Tuulikud lülituvad tööle minimaalse tuulekiiruse juures 3-4 m/s ning toodavad elektrienergiat tuulekiiruseni 25-35 m/s. Seega esitatud arvutuste kohaselt toodab keskmine tuulik 100 m kõrgusel elektrienergiat 7768 tundi aastas, kui koormustegur on 47,6%.* Sellise võimsuse juures oleks aastas võimalik meretuulepargis toota kuni 780 GWh elektrit. Seadus näeb tuuleparkidele ette taastuvenergia toetust vaid seniks, kuni nende kõigi kogutoodang jääb alla 600 GWh aastas.* Praegu on energia ülekandesüsteemiga liidetud 140 MW ulatuses tuuleparke, mille kogutoodanguks prognoosib Elering umbes 300 GWh aastas. 2012. aastaks on oodata võimsuse kahekordistumist.* Eesti Energia ASi Taastuvenergia Ettevõte soovib hoonestuslubasid taotleda 50 aastaks, mis on keskmine arvestades ehitiste eeldatavat püsimise aega (kuni 100 aastat). Vajadusel on tulevikus võimalik nimetatud tähtaega pikendada, kuna püsiva vundamendi tõttu ei ole vaja rajatise baasi uuendada, küll aga tuleb korduvalt välja vahetada generaator.