Autor: Kadri Paas • 25. juuli 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mati Vetevool (65), perefirma M.V. Wooli üks omanikest, küsib naeratades, et kes peaks siis Eesti majandust kosutama kui mitte kohalikud ettevõtjad ise.

„Eksport on majandusliku edenemise võti! Kui suudame eksportida, on kõik korras,“ põhjendab mees, miks otsustas ehitada Harku teeristi uue, maailma moodsamaid kalatööstuse tootmisliine sisaldava, üle 50 miljoni krooni maksva 4500 m2 tehase.

Vetevoolu sõnul on ta pidanud mitmeid ülisuurte mahtudega lepinguid ära ütlema – aastaid tagasi oli Vetevoolu laual näiteks 150 miljoni kroonine leping Taanist, mis jäi sõlmimata - , mistõttu, pärast aastaid kalkuleerimist otsustas tehase valmis ehitada.  Mullu küündis M.V. Wooli käive 130 miljoni kroonini, sellest vaid kaheksa miljonit krooni moodustas eksport lähiriikidesse.

„Meie eesmärk on tulevikus aastas eksportida kaupa umbes sama palju, kui oli mullu Eesti käive ehk 120 miljonit krooni eest. Kuhu? Oleme läbi rääkinud Egiptuse, Saudi Araabia ja Araabia Ühendemiraatide hotelli-ja restoranikettide omanikega. Augustis tuleb meile siia uude tehasesse külla kümmekond egiptlast, kes spetsiaalselt tahavad näha, mida ja kuidas teeme. Oleks ju väga uhke, kui kunagi ehiks M.V. Wooli logo näiteks Hurgada või Sharm el Sheiki hotellide ja kaupluste kalalette ja-vaagnaid,“ muheles kalaärimees.

Ajal, kui araablased ja moslemid Vetevoolu kalatööstuse toodangu vastu huvi tunnevad, on ka märksa lähemate riikide kalatoodete kokkuostjad M.V. Wooli Vihterpalu ja peatselt avatava Harku tehase kaubast huvitatud.

„Sakslased on kogu aeg oma tellimuste koguseid ja soove suurendanud, aga me ei ole seni suutnud neile lihtsalt vastu tulla. Vihterpalu tehas ei suuda sakslastele ekspordiks lihtsalt üle tonni nädalas toota, aga viimati soovisid nad juba 5-6 tonni nädalas,“ kurdab Vetevool.

Samas on sakslastel ordnung ikka veel veres. Nad ootavad kannatlikult, kuni eestlasel tehas valmis saab ja nemad baltlaselt seejärel nädalas 5-6 tonni punast, töödeldud kala saavad osta.

Nädalas Norrast 20-50 tonni forelli ja lõhet – mullu tõi ta maale 1600 tonni Norra kala - Eestisse importiv Vetevool märgib, et uue tehase rajamise nimel ei ole ta viimaste aastate jooksul sentigi raha firmast dividendidena välja võtnud.

„Õigemini me – minu tütar, poeg ja väimees, kes me seda asja siin ajame – ei ole ettevõtte loomisest1994. aastal sentigi dividende võtnud. Kõik teenitud raha oleme suunanud uuesti ettevõtte arendamisse. Kui me ei investeeriks tootmisesse ja kvaliteeti, ei oleks üldse mõtet tegutseda. Ekspordile saab mõelda ainult see, kelle hinna ja kvaliteedi suhe on kõige paremini paigas. Ainult sel juhul hakatakse sinuga üldse rääkima ja pannakse tähele,“ räägib Vetevool.

See, et uue tehase ehitus langes majanduskriisi aega, mil ehitushinnad buumiaegsest hinnarallist kümnetes protsentides odavamad, on lisaboonus.

„Nii lihtsalt läks. Kui oleksime varem ehitanud, maksnuks ehituse osa umbes 35-40 protsenti rohkem,“ lisas Vetevool.

Olemasoleva Vintse küla kalatööstuse tehnoloogia moderniseerimiseks ning uue tootmis- ja logistikakeskuse rajamiseks sai M.V. Wool ka Euroopa Kalandusfondilt PRIA kaudu 9,94 miljonit krooni, millest praeguseks on välja makstud 6,3 miljonit krooni.