Elektrienergia börsihinda nii Eestis kui Soomes mõjutas oluliselt suurveeaegse madalate muutuvkuludega elektrienergia pakkumise vähenemine, viitab Vals. Regiooni suurima hüdroenergia tootja Läti hüdroenergia toodang on alanenud 1400 MW-lt ca 500 MW-ni.
Teised olulised põhjused hindade kasvuks Soomes on Vene-Soome elektrikaabli ja elektrivoogude tavapärasest oluliselt väiksem võimsus ning suveperioodile planeeritud elektrijaamade remondid. Lisaks läks täna hommikul tööst välja Loviisa 1 tuumajaam.
Nende tegurite kombinatsioon on elektrienergia börsihinnale avaldanud tugevamat mõju kui tarbimise langusest tingitud hinda alandav surve (võrreldes talvetipuga tarbitakse juulis Eestis elektrienergiat ca 40% vähem).
Esmaspäevane hinnatipp pärineb Soomest, kus tiputunnil suundus elektrienergia Soomest Eestisse. Kõrge hinnaga elektrit ostavad börsilt naaberriikide Läti ja Leedu elektritarbijad – sellele viitab Eesti põhivõrguettevõtja Elering internetilehel näidatavad elektrienergia tootmise ja tarbimisandmed ning ülepiirilised ülekandevood - Eesti tootmine on ca 300 MW suurem kui tarbimine (elektritootmine ca 1200 MW ja -tarbimine ca 900 MW, import Soomest ca 30 MW, Läti suunal eksport ca 330 MW).
Ühtlustuvad hinnad NordPool Estlink ja Helsinki hinnapiirkondades signaliseerivad kahe hinnapiirkonna vahelist harmoniseerumist, kirjutas energiakaubanduse direktor.