Autor: Jaana Pikalev • 14. mai 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Eesti Energia oleks olnud piisava suurusega ettevõte, et meelitada siia ka välismaiseid börsiinvestoreid," möönis Pisang. Kuna otsustati börsile veel mitte minna, siis on tema hinnangul on riigipoolne omakapitali suurendamine üks järgmiseid ja loogilisi raha kaasamise viise. 

"Turusituatsiooni arvestades on täna  soodne aeg börsileminekuks, seda kinnitavad edukad börsidebüüdid näiteks Poolast, kus oma aktsiad noteerisid börsil Poola suurim energiakontsern PGE ning kindlustusettevõte PZU," tõdes Pisang. Lisaks sellele oleks riik ise säilitanud strateegilise enamusosaluse ja seega ei oleks ka riskid liiga suureks läinud, arvas ta.  

Otsus Eesti Energiat börsile mitte viia võis olla ühest küljest seotud euro-otsusega, pakkus analüütik.  "Eesti riigi reitingut ilmselt kergitatakse ning riigile muutuks raha kaasamine võlaturgudelt soodsamaks," täpsustas ta. Ilmselt lükati IPO tagasi ka arvestades asjaolu, et Eesti Energia kohene rahavajadus ei ole nii suur, et kogu raha täna börsilt kaasata, ütles Pisang.  

"Osaliselt võis otsus olla ka poliitiline ja uuesti võetakse börsiplaanid arvatavasti kõne alla peale valimisi," pakkus ta.