Autor: Jaana Pikalev • 14. mai 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

 "Kuskil on võib-olla hetkeks kaotsi läinud arusaamine, mis on kapitaliturgude funktsioon ja kuidas need toimivad ja mis neist laiemalt ja pikemas perspektiivis kasu on," lausus ta.

"Minu jaoks kaalusid Eesti Energia puhul vähemusosaluse börsile viimise poolt olevad argumendid vastuargumendid  üles ning kindlasti kavatsen väga süvitsi tutvuda selle otsuse põhjendustega. Vastasel korral võib väga lihtsalt jääda mulje, et kapitaliturgu kui sellist valitsuse tasandil ei usuta,“ lisas Koppel. 

"Poolas on aktsiate esmased avalikud pakkumised praegu edukad, ümbritsevates riikides on energiaettevõtete vähemusosalused börsil,“ tõi ta näiteid.

"Mulle meeldiks elada riigis, kus saadakse aru, et tugev ja hästi toimiv kapitaliturg on üheks riigi edu aluseks," tähendas ta. Siinne kapitaliturg vajab arenguks praegu selget tõuget, mille Eesti Energia vähemusosaluse börsileviimine oleks ka ilmselt andnud, toonitas strateeg.

Praegu on selge investeerimisvajadusega ja arengupotentsiaaliga ettevõtte arengu ja finantseerimise osas rohkem küsimärke, kui oleks olnud siis, kui aktsiad oleks börsil noteeritud, lausus Koppel. Lisaks jääb selle potentsiaali võimalik realiseerumine ka kohalike investoritega jagamata, märkis ta. 

"Põhimõtteliselt on kurb, et Balti börsidel  on oht jäädagi konnatiigiks," ütles Koppel.